Reisimisest on saanud paljude eestlaste jaoks tavapärane elu osa. Confido Tartu Mõisavahe esteetikakliiniku õde Elza Pilt selgitab, kuidas hoida oma nahka uues keskkonnas või harjumatus kliimas terve ja säravana.
Kuivõrd mõjub kliimamuutus nahale, kui minna Eestist näiteks kuivemasse kohta või vastupidi, troopikasse?
Erinevates kliimades naha vajadused varieeruvad. Kuivas kliimas toimub nahas transepidermaalne veekadu ning nahk võib muutuda tundlikuks. Tundlikkuse või ärrituse korral tuleks keskenduda niisutamisele ja nahabarjääri taastamisele ning vältida liigset koorimist ja tugevaid, aktiivseid toimeaineid.
Troopilises kliimas on õhk soe ja tihtipeale väga niiske. Tuleb arvestada ka sellega, et ekvaatorile lähemal olles on ultraviolettkiirgus (UV) tugevam – see suurendab pigmentatsioonihäirete ja päikesepõletuse riski. Päikese käes viibides kaotab nahk niiskust ning puutub kokku suure hulga vabade radikaalidega. Troopikas võib kõrge temperatuur kuivatada naha barjäärikihti, see aga stimuleerib rasunäärmeid veel rohkem rasu tootma, halvendades aknet ja soodustades põletikulisi protsesse nahas.
Millist mõju avaldab nahale konditsioneeritud õhk näiteks lennukis või hotellitoas?
Konditsioneeritud õhk on enamasti väga kuiv. Lennukis võib õhuniiskus langeda alla 20%. Kuiv õhk võib nõrgestada naha loomulikku kaitsebarjääri. Nahabarjäär on naha kõige pindmisem kaitsekiht, mis vähendab transepidermaalset veekadu ning takistab ärritajate ja mikroorganismide tungimist nahka. Selle toimimist toetab kergelt happeline pH (umbes 4,7–5,5), mis aitab pidurdada haigustekitajate paljunemist. Kui barjäär saab häiritud – olgu põhjuseks kuiv õhk, päike, külm, liigne koorimine või põletik –, muutub nahk tundlikuks, tekib kiskumistunne, ketendus, punetus ning suureneb põletiku risk. Eriti tugevalt võib kuivale õhule reageerida nahk nendel inimestel, kellel on kalduvus ekseemile, allergiatele või astmale.
Reisides on oluline keskenduda naha kaitsmisele ja juua piisavalt vett. Vältida tuleb liigset koorimist ja tugevaid toimeaineid vahetult enne lendu, kasutada niiskust siduvaid ja barjääri toetavaid koostisosi kihiliselt. Lisaks niisutusele on ka antioksüdantidel oluline roll. Antioksüdandid on nagu supertoit meie nahale.
Kuidas tuleks hoolitseda näonaha, käte ja jalgade naha ning ka juuste eest uutes kliimatingimustes?
Uues keskkonnas – olgu see kuiv, niiske, tuuline või päikeseline – võib nahal ja juustel olla keeruline kohaneda. See harilik suvine naha ketendus on tegelikult surnud ja kahjustatud rakkude irdumine liigse UV-kiirguse tagajärjel. Kui UV-kiirgus kahjustab nahka, pääseb mõnikord ka pigment sügavamale pärisnahka, tekitades püsivamaid ja raskesti eemaldatavaid pigmendilaike. Alati pole aga pigmenti nahas võimalik ära hoida, sest melanotsüüdid on väga aktiivsed rakud, mida mõjutavad ka hormoonid.
Mida vanemaks saame, seda kuivemaks muutub meie nahk, kuna toodame vähem keramiide. Siis muutub naha niisutamine eriti oluliseks. Ka meigi eemaldamine ja näohooldus enne magamaminekut on oluline. Just öösel jääb meie kehal aega naha regeneratsiooniks ehk taastamiseks. Hea nahahooldus ei pea olema keeruline, seda tuleks hoida enda jaoks lihtsa ja taskukohasena, nii on kergem seda regulaarselt järgida. Soovitan multifunktsionaalseid tooteid, mis teevad mitut asja korraga, näiteks võiksid need sisaldada antioksüdante, niisutada, sisaldada õrnalt koorivaid happeid – nii et igapäevases nahahoolduse rutiinis oleksid vaid mõned sammud. See on enamiku jaoks taskukohane.
Naharakkude uuenemise tsükkel kestab noortel umbes 28 päeva (iga 28 päeva tagant asenduvad vanad keratinotsüüdid uutega). Vananedes aeglustub aga rakkude uuenemine märkimisväärselt. 60–70-aastaselt võib see tsükkel kesta paar kuud. Nahk muutub tuhmiks ja n-ö laisaks. Happekoorimine on justkui naha treening. Happed reguleerivad rasueritust, vähendavad põletikku, stimuleerivad rakkude uuenemist, hüaluroonhappe, kollageeni ja elastiini tootmist. Lisaks soodustab kiirem rakutsükkel pigmendilaikude vähenemist ning parandab nahale kantavate toimeainete imendumist. Keemiline koorimine kõlab veidi hirmutavalt, kuid enamik happeid, mida kasutatakse keemilises koorimises, on puuviljahapped, mis lahustavad kontrollitult rakkudevahelisi sidemeid. Neid ekstraheeritakse näiteks marjadest, suhkruroost, piimast või mandlitest.
Milline mõju nahale on toitumisel, mis võib puhkusel samuti tavapärasest erineda?
Hormoonidel ja oksüdatiivsel stressil on nahale märkimisväärne mõju. Pikaajaline vabade radikaalide kuhjumine põhjustab põletikulaadset seisundit ja rakkude surma. See omakorda võib viia vähktõveni ja kiirendada vananemisprotsessi. UV-kiirgus, õhureostus, suitsetamine, alkohol, kiirtoit, ravimid, haigused ning pidev stress soodustavad vabade radikaalide liigset teket. Vähene kiudainete tarbimine mõjutab negatiivselt soolestiku mikrobioomi. Selle tulemusel võib soolestikust vereringesse jõuda rohkem põletikulisi ühendeid ning meie immuunsüsteem nõrgeneb. Kui oleme stressis, suunab organism vere ja toitained esmajärjekorras elutähtsatesse organitesse ja nahk on selles jaotuses sageli viimane. Lisaks mõjutab stressihormoon kortisool rasu tootmist ning võib põhjustada muutusi nii nahas kui ka juustes. Meie elustiil kajastub otseselt nii välimuses kui ka üldises tervises.
Ja nüüd tulevadki mängu jälle need antioksüdandid. Antioksüdantidega on geniaalne just see, et need stabiliseerivad vabu radikaale. Meie keha on üks keemialabor ning suudab ka ise toota antioksüdante. Aeg-ajalt puhkuse ajal ühe jäätise või burgeriga saab meie organism hakkama. Saame aga oma keha toetada köögiviljade, marjade, pähklite, oomega-3-rasvhapete, rohelise tee, regulaarse liikumise ja hea unega.
Päevitamine kiirendab naha vananemist
Päikselises reisisihtkohas ja/või rannapuhkusel peab kindlasti rõhku panema päikesekaitsele, sest naha tervise seisukohalt ei ole olemas ohutut päevitamist. „Päevitus on keha loomulik viis, et kaitsta raku tuuma DNA-d UV-kiirguse eest – pruun jume on märk sellest, et UV-kiirgus on juba kahjustust tekitanud,“ ütleb Elza Pilt.
Ultraviolettkiirgus on kõige tugevam väline tegur, mis kiirendab naha vananemist. „UVA-kiirgus tungib sügavale pärisnahka, kus asuvad kollageen ja elastiin – valgud, mis annavad nahale tugevuse ja elastsuse, olles n-ö selgrooks nahas. UV-kiirgus lagundab neid struktuure, tekitab vabu radikaale ning põhjustab ajapikku enneaegseid ja sügavamaid kortse, õhukest nahka, hapraid kapillaare ja pigmentatsioonihäireid. UVB-kiirgus mõjutab naha pindmist kihti ja põhjustab päikesepõletust. Nii UVA- kui ka UVB-kiirgus suurendavad nahavähi riski,“ selgitab ta.
Päikesekaitsekreem peab olema piisava kaitsefaktoriga ning seda on soovitatav kanda peale iga kahe tunni tagant. Oluline on mõista, et UV-kiirgus on silmale nähtamatu ja jõuab nahani ka pilvise ilmaga. Ükski päikesekaitsefaktor ei blokeeri kiirgust 100% – näiteks filtreerib SPF 30 õigesti kasutades umbes 97% ja SPF 50 umbes 98% UVB-kiirgusest – seetõttu tekib teatud oksüdatiivne stress ka päikesekaitset kasutades.
„Teame kõik, D-vitamiini süntees käivitub päikese toimel, kuid sihipärane päevitamine sellel eesmärgil ei ole naha tervise seisukohalt vajalik. Eestis, kus päikese intensiivsus on suure osa aastast vähene, on mõistlik katta D-vitamiini vajadus toidulisandiga,“ lisab Pilt.
Kuidas hoida nahk ja juuksed uues kliimas terve ning säravana?
- Kasutage kaitsvaid kehakatteid, nagu nokamüts, kübar, valged õhulised pikad riided, päikeseprillid, päikesevarjud. Samuti hoiavad naha terve ja säravana lihtne, aga järjepidev hooldusrutiin, multifunktsionaalsed tooted, mõõdukas koorimine ning päikesekaitse, vähendades nii ketendust, kuivust ja pigmendilaike.
- Koorimine eemaldab surnud naharakud ja parandab aktiivainete imendumist. Õrn mehaaniline või ensüümkoorimine 1–2 korda nädalas aitab hoida naha pehme ja säravana. AHA-, BHA- ja PHA-happed aitavad reguleerida rasu, stimuleerida kollageeni ja elastiini tootmist, vähendada põletikku jpm. Oluline: liigne koorimine kahjustab nahabarjääri ja võib tekitada põletikku ning kiirendada vananemist.
- Antioksüdandid (näiteks C- ja E-vitamiin, niatsiinamiid, arbutiin, glutatioon, fütiinhape, aselaiinhape, kojic-hape) kaitsevad nahka stressi eest ja aitavad pärssida pigmendi tootmist. Antioksüdandid toetavad üksteist ja toimivad kõige paremini sünergias.
- Retinool (A-vitamiin) stimuleerib fibroblaste ja rakkude uuenemist, vähendab pigmendilaikude teket ja toetab naha elastsust. Oluline on aga SPF, et vältida päikese käes naha tundlikkuse teket.
- Niisutavad kreemid sisaldavad näiteks niatsiinamiidi, hüaluroonhapet, glütseriini või pantenooli. Lisaks niisutusele vajab nahk lipiide ehk rasvu (keramiidid, skvaleen, sheavõi, taimeõlid), mis aitavad tugevdada nahabarjääri ning hoiavad naha elastse ja pehmena.
- Niisutavad šampoonid ja maskid aitavad säilitada peanaha ja juuste tasakaalu. Ka juukseid ning peanahka on oluline kaitsta UV-kiirguse eest.