Kogeme siin keerulises maailmas igapäevaelus tohutult ärevust ja stressi, mis mõjutab meie füüsilist ja vaimset tervist. Inimesed on üha enam mures oma tervise pärast ja tegelevad aina rohkem ka enda vormis hoidmisega. Südame löögisageduse varieeruvuse (HRV) jälgimine on üks levinud viise oma tervise monitoorimiseks mitte ainult sportlaste, vaid ka kõigi teiste jaoks, kes hoolivad oma füüsilisest ja vaimsest tervisest. Lähemalt räägib sellest Confido sisekliiniku kardioloogiaõde Keiu-Karin Michelson.
Vastupidiselt levinud arusaamale ei löö terve süda täiesti ühtlases rütmis. „Terve südame töö on loomult veidi muutlik – iga südamelöögi vahe on natuke erinev, kuigi need erinevused on väga väikesed ja mõõdetavad millisekundites,“ selgitab Michelson.
HRV esindab kõikumisi järjestikuste südamelöökide vahelistes intervallides. Michelson selgitab lähemalt, et suurem HRV on seotud üldise vormisolekuga ja hea taastumisega. Väiksem HRV on seotud nn võitle-või-põgene-reaktsiooni, stressi või haigusega. „HRV näitab füsioloogilist reaktsiooni stressile. Üldine rusikareegel on järgmine: HRV kõrge tase on seotud tervisliku seisundiga, HRV madal tase aga patoloogiliste seisunditega. HRV-d mõjutavad mitmesugused muutujad, näiteks patoloogilised, füsioloogilised, psühholoogilised, keskkonnategurid, elustiilitegurid, geneetilised tegurid jne.“
Väga individuaalne mõõdik
Millises vahemikus on HRV siis heal tasemel ja millal peaks muretsema? „HRV on erinevatel inimestel ja ka päevadel väga erinev. Väiksem HRV ei tähenda, et oleksite vormist väljas, ega ka vastupidine ole tingimata tõsi,“ vastab kardioloogiaõde. „Ühte ja ainukest „head” HRV skoori pole olemas, sest see on väga individuaalne mõõdik. See, mis ühe jaoks on normaalne, võib teise jaoks olla ekstreemne.“
Tema sõnul on parim viis oma HRV mõistmiseks jälgida enda isiklikku baasväärtust mingi aja jooksul, näiteks kolm nädalat. „HRV taseme langus võib viidata erinevatele probleemidele, nagu mitmesugused südame-veresoonkonnahaigused, diabeetiline neuropaatia, stress, ärevus või lihtsalt väsimus või halvasti magatud ööd,“ selgitab Michelson.
„Vanus ja sugu võivad samuti HRV-d mõjutada – keskmiselt on HRV tase noorematel inimestel kõrgem ja langeb vanusega järk-järgult,“ lisab ta.
Kui HRV näit on tavapärasest oluliselt muutunud, võib see viidata pikemas perspektiivis südame-veresoonkonna suurenenud riskile. „Tasakaalust väljas HRV-d näeme, kui treenitakse liiga intensiivse koormusega, puhkepäevi trennide vahel on harva, taastumisvõime on aeglustunud, on pidev unevõlg, kuid treeninguid ära ei jäeta. HRV tase langeb püsivalt. Kõrgenenud on ka vererõhk ja on märgata tõusvat puhkeoleku pulssi, ka juhul, kui treenitakse haigena. Eirates eelnimetatud tegureid, võib tekkida ületreenimine, rütmihäired, valu rinnaku piirkonnas,“ kirjeldab Michelson.
Kuidas HRV-d mõõta?
Tehnoloogia abil saame jälgida järjest detailsemalt tervise hetkeseisundit. HRV ja ka pulsisageduse jälgimine on üks levinumaid viise oma tervise monitoorimiseks mitte ainult sportlaste, vaid ka kõigi teiste jaoks, kes hoolivad oma füüsilisest ja vaimsest tervisest.
„Selleks sobivad kaubandusest lihtsasti kättesaadavad seadmed ja nutikellad, mis võimaldavad jälgida pulssi, HRV-d (pulsisageduse muutlikkust), EKG-d (elektrokardiogrammi) ja uneperioode. Saadud andmeid saame analüüsida ning näha ekraanilt lihtsalt loetavat teavet, mis juhendab meid muutma oma treeninguid või eluviisi,“ ütleb kardioloogiaõde.
„Tehnoloogia on pidevas muutuses, tänu sellele on HRV-d mõõtvad seadmed, sh nutikellad, praeguseks juba üsna usaldusväärsed. Kui HRV-mõõtja kinnitatakse ümber rindkere, siis võib juhtuda, et kellaga võrreldes esineb väike erinevus, sest spetsiaalne mõõtja võib olla mõnevõrra täpsem, kui ta asub südamele lähemal. Lisaks tuleb teadvustada, et näiteks nutikell ei asenda meditsiinilise seadme mõõtmistäpsust.“