Südamehaigused ei küsi vanust. Miks on kardioloogiaõe roll olulisem kui kunagi varem?

09.02.2026
Autor: Mai Miil

Südame-veresoonkonnahaigused on jätkuvalt üks peamisi haigestumuse ja suremuse põhjuseid nii Eestis kui ka kogu maailmas. Nende haiguste ennetus ja varajane sekkumine eeldavad multidistsiplinaarset koostööd, kus kardioloogi kõrval täidab üha olulisemat rolli kardioloogiaõde. Tegemist ei ole pelgalt abistava ametikohaga, vaid spetsialiseerunud tervishoiutöötajaga, kelle töö keskmes on riskihindamine, patsiendi nõustamine ja ravi järjepidev toetamine. Millist rolli mängib kardioloogiaõde südame-veresoonkonnahaiguste ennetuses ja patsiendi toetamisel räägib Confido kardioloogiaõde Keiu-Karin Michelson.

Ennetus on kardioloogiaõe töös keskse tähtsusega

Michelson toob välja, et kuigi vastuvõtule jõuavad kõige sagedamini patsiendid, kellel on diagnoositud kõrgenenud vererõhk ehk arteriaalne hüpertensioon, düslipideemia, südame rütmihäired või kelle kehakaal ja ainevahetusnäitajad ei ole terviseriski seisukohalt soodsas vahemikus, siis samavõrd oluline on ka töö nendega, kellel kliiniline haigus ei ole veel välja kujunenud, kuid kelle elustiil, pärilik eelsoodumus või käitumuslikud riskid viitavad suurenenud kardiovaskulaarsele riskile tulevikus.

„Südameinfarkt ja insult ei küsi vanust. Me näeme üha sagedamini nooremaid patsiente, kelle riskifaktorid on aastaid märkamatult kumuleerunud,“ selgitab Michelson. Just seetõttu on ennetustöö ja varajane sekkumine kardioloogiaõe praktikas keskse tähtsusega.

Vastuvõtu eelduseks on selge eesmärk

Tugevaks aluseks vastuvõtul on kardioloogi koostatud saatekiri, kus on määratletud nii terviseprobleem kui ka õe juurde suunamise eesmärk. See võimaldab kardioloogiaõel keskenduda riskitegurite süstemaatilisele väljaselgitamisele ning nende mõjutamisele (või sekkumisele). Samas ei piirdu vastuvõtt kunagi ainult dokumenteerimisega. Patsiendi subjektiivne kogemus, igapäevane enesetunnetus ja tajutud takistused on sageli võtmetähtsusega eduka raviplaani kujundamisel. Tihti on patsiendil endal lisada küllaga infot, seepärast tuleb alati juurde küsida ning ka ära kuulata – seda enne, kui õde käib välja oma nõuanded ja soovitused.

„Alustame alati usaldusliku kontakti loomisest. Küsime patsiendilt luba tema tervisest ja riskidest rääkimiseks, kogume põhjaliku anamneesi ning kaardistame sümptomid. Seejärel püstitame koos patsiendiga eesmärgid ja lepime kokku realistlikud sammud nende saavutamiseks,“ kirjeldab Michelson. Oluline osa vastuvõtust on patsiendi motivatsiooni ja valmisoleku hindamine, sest püsivad muutused elustiilis eeldavad sisemist otsust ja arusaamist nende mõjust tervisele.

Praktiline nõustamine südame-veresoonkonna riskide vähendamiseks

Kardioloogiaõe nõustamine hõlmab muu hulgas vererõhu enesekontrolli õpetamist, ravimite korrektse tarvitamise selgitamist ning varajaste ohumärkide äratundmist. “Märkimisväärne roll on ka toitumissoovitustel lipiidide ainevahetuse normaliseerimiseks, eriti ülekaalulisuse ja rasvumise korral, samuti mõjutavad toiduvalikud põletikulisi protsesse – lõppeesmärk on pidurdada ateroskleroosi arengut ja vähendada kardiovaskulaarset koguriski,” selgitab Michelson.

Lisaks füsioloogilistele riskidele pöörab kardioloogiaõde tähelepanu ka psühhosotsiaalsetele teguritele. “Krooniline stress, unehäired ja emotsionaalne ülekoormus võivad oluliselt mõjutada südame-veresoonkonna tervist ning vähendada ravisoostumust. Vajadusel suuname patsiendi edasi majas pakutavatele toetavatele teenustele, tagades tervikliku ja patsiendikeskse lähenemise,” räägib ta.

Kardioloogiaõde aitab viia ravisoovitused praktikasse

Keiu-Karin Michelson on töötanud õena kogu oma professionaalse karjääri vältel ning ka pärast 19 aastat peab ta oma tööd sisukaks ja arendavaks. „Kaks patsienti ei ole kunagi ühesugused. Kõige sagedamini otsitakse nõu kõrgenenud vererõhu, kehakaalu langetamise ja toitumise teemal ning uuritakse ka, mis on piisav liikumine ja kuidas alandada vererõhku, kuid iga vestlus on oma nägu ja vajab personaalset lähenemist,“ ütleb ta.

Kokkuvõttes on kardioloogiaõe roll tänapäevases tervishoius strateegiline. Ta on lüli eriarstiabi ja patsiendi igapäevaelu vahel, aidates tõlkida meditsiinilisi soovitusi praktilisteks ja teostatavateks sammudeks. Selline teadlik, süsteemne ja ennetusele suunatud lähenemine on üks tõhusamaid viise südame-veresoonkonnahaiguste koormuse vähendamiseks ning elanikkonna tervena elatud aastate pikendamiseks.