Migreen ei ole pelgalt tugev peavalu, vaid keeruline närvisüsteemi haigus, mille mõju ulatub valust palju kaugemale. Üha rohkem teadusuuringuid kinnitab, et migreeni kulg on seotud ainevahetuse, hormonaalse tasakaalu, une ning ka kehakaaluga. Seosed ei ole lihtsad ega ühesuunalised – migreen võib mõjutada kehakaalu ning kehakaal omakorda migreeni raskust ja sagedust. Lähemalt selgitab Confido neuroloogiakeskuse juht ja neuroloog dr Siim Schneider.
Dr Schneider toob esile, et migreen on süsteemne haigus, mis mõjutab kogu organismi talitlust. „Migreeni puhul ei ole tegemist ainult peavaluga. See on närvisüsteemi haigus, mis võib mõjutada ainevahetust, und, hormoone ja isegi kehakaalu,“ ütleb ta.
Teaduskirjanduses on juba pikemat aega kirjeldatud seost migreeni ja ülekaalu vahel. Eriti naistel ja tööeas inimestel esineb sagedamini olukordi, kus ülekaaluga kaasnevad raskemad ja sagedasemad migreenihood ning suurem risk, et episoodiline migreen muutub krooniliseks. Dr Schneideri sõnul ei ole selle põhjus üksnes kehakaal ise, vaid sellega sageli kaasnev kerge krooniline põletik. „Ülekaaluga seotud põletik muudab aju valurajad tundlikumaks ja soodustab migreenihoogude püsimist,“ selgitab neuroloog.
Samas rõhutab ta, et kehakaalu ei tohiks käsitleda migreeni põhjusena. „Oluline on mõista, et kehakaal ei ole migreeni süüdlane. Migreen on iseseisev haigus. Küll aga võib kehakaal mõjutada seda, kui sageli ja raskelt hood tekivad,“ ütleb dr Schneider.
Huvitaval kombel näitavad mitmed uuringud, et mõõdukas kaalulangus võib migreeni leevendada, kuid mitte tingimata seetõttu, et kaalunumber väheneb. „Uuringud viitavad, et migreeni paranemine ei ole alati otseses seoses kaotatud kilogrammidega. Tõenäoliselt on olulisemad muutused põletikumarkerites, veresuhkru regulatsioonis, une kvaliteedis ja stressitasemes,“ selgitab neuroloog.
Viimastel aastatel on teadlaste tähelepanu pälvinud ka uued kaaluravimid, näiteks toimeainega semaglutiid, mida kasutatakse diabeedi ja rasvumise ravis. Lisaks kehakaalu vähendamisele mõjutavad need ravimid põletikku ja ajus paiknevaid signaaliradasid, mis on seotud valu tekkega. „Kuigi neid ravimeid ei kasutata praegu migreeni ametliku ravina, koguneb järjest enam andmeid, et osadel patsientidel võivad need vähendada migreenihoogude sagedust ka kaalulangusest sõltumatult,“ märgib dr Schneider.
Neuroloogi sõnul ei peitu lahendus siiski alati ravimis. Regulaarne mõõdukas treening, nagu kõndimine, ujumine või jooga, aitab vähendada stressi, parandada und ja hoida närvisüsteemi paremas tasakaalus. „Levinud hirm, et liikumine provotseerib migreeni, ei pea enamiku inimeste puhul paika. Oluline on alustada rahulikult ja järjepidevalt, sest migreeniga aju ei armasta järske muutusi,“ rõhutab ta.
Kliinilises praktikas näeb dr Schneider, et sageli annab parima tulemuse kombineeritud lähenemine. „Migreeniravi, elustiili kohandamine ja vajadusel kaaluravi toimivad kõige paremini koos. Eesmärk ei ole ideaalne kehakaal, vaid rahulikum närvisüsteem ja parem elukvaliteet,“ ütleb ta.
Migreeniga elamine on keeruline ning sellega ei peaks kaasnema süütunnet ega enesesüüdistamist. Dr Schneideri sõnul on hea uudis see, et tänapäeva teadus pakub üha rohkem võimalusi migreeni kontrolli alla saamiseks. „Oluline on liikuda sammhaaval, inimese enda rütmis, ja otsida lahendusi, mis toetavad kogu organismi, mitte ainult ei vaigista valu,“ võtab neuroloog teema kokku.