Confido kirurgiakliiniku juht ja üldkirurg dr Juhan Laos räägib lähemalt, kuidas tekivad meie kehas sapikivid, kuidas võib rasvase toidu söömine mõjutada nende teket ning millal tuleks need kindlasti eemaldada.
Kuidas ja miks tekivad sapikivid?
Maksas toodetud sapp jõuab mööda sapiteid selle reservuaariks olevasse sapipõide. Sapi koostises olevate ühendite (kolesterool, bilirubiin) kontsentratsiooni suurenemisel võivad hakata tekkima väikesed kristallid, mis aja jooksul suurenevad ja muutuvad kivideks.
Sapikivide teket soodustavad faktorid on naissugu, ülekaalulisus, vanus üle 40 eluaasta, kiire kaalulangus, kaasuvad sapiteede haigused, Crohni tõbi, ärritunud soole sündroom.
Kuidas sapikivid endast märku annavad?
Enamasti sapikivid endast kuidagi märku ei anna ning sageli avastatakse need juhuslikult muul põhjusel tehtud uuringutega.
Sapikivi pitsumisel sapipõie kaela või sapiteedesse võib tekkida äge kõhuvalu, mida tuntakse sapikooliku nime all. Valu kiirgab ülakõhtu, selga või paremale roidekaare alla, kestab tavaliselt 1–5 tundi, ei leevene asendimuutuse, istelkäigu ega oksendamisega.
Kooliku teket võib tekitada rasvase toidu söömine, kuid see ei ole alati määrav, valu võib alata ka näiteks magamise ajal.
Kuidas sapikive diagnoositakse?
Sageli leitakse sapikivid juhuslikult kõhu ultraheliuuringu ajal. Kui teil on olnud kõhuvalu episoode, siis uurib arst edasi: millal valud tekkisid, kas neid on olnud korduvalt, kas valu möödus ise.
Kõhu läbivaatusel võib paremale roidekaare alla vajutades tekkiv valu viidata sapikivide olemasolule. Sapipõies olevate kivide diagnostikas on esmase uuringuna kasutusel kõhu ultraheli, kuid sellega ei pruugi sapiteedes olevaid kive näha olla – sel juhul on vaja teha magnetresonantstomograafiline ehk MRT-uuring.
Millised on ravivõimalused?
Sapikive, mis kaebuseid ei põhjusta, eemaldada pole vaja. Kui aga esineb sapikivide sümptomeid, on ravi sapipõie eemaldamine. Tänapäeval tehakse seda laparoskoopiliselt, sageli päevakirurgilise protseduurina. Operatsiooni järel jääb kõhule neli väikest haava ning tavapärase elu juurde saab naasta kiirelt. Patsientidele, kellel operatsiooni riskid on liialt suured või kes ei ole lõikusega nõus, saab soovitada ravimeid, kuid selline ravi on pikaajaline, ei toimi suuremate kivide korral ning sageli tekivad kivid mõne aja möödudes uuesti.
Millised tüsistused võivad sapikividega kaasneda?
Sapikivide tüsistusena võib tekkida sapipõie põletik: kõhuvalu on püsiv, kaasneb palavik, kõht on sapipõie piirkonnas väga tundlik.
Sapikivide liikumisel sapiteedesse ja seal takistuse tekitamisel võivad kivid põhjustada kolestaasi: sapp ei pääse enam soolde ning imendub tagasi verre, muutes naha ja silmad kollakaks, uriini tumedaks ja rooja heledamaks. Takistuse püsimisel võib see tüsistuda eluohtlike seisunditega, nagu sapiteede põletik ja pankreatiit.
Sapikivide tekitatud kõikide tüsistuste korral on vaja erakorralist ravi: põletikus sapipõis tuleb kirurgiliselt eemaldada ja/või sapiteed endoskoopiliselt puhastada. Tüsistusi võivad põhjustada ka kivid, mis pole endast varem märku andnud ning mille olemasolust inimene ise üldse ei teagi.