Aastatel 2024–2025 oli dr Marandi meeskonna- ja projektijuht Tervisekassa raviteekondade kiirendiprogrammi projektis „Müokardiinfarktihaige haiglajärgne raviteekond“. Praeguseks on töö tulemused haigete käsitluse aluseks Eestis üleriiklikul tasemel.
Süda on väsimatu pump, mis peab kogu inimese eluea jooksul igal ajahetkel tagama kogu keha vajaduse hapnikuga rikastatud vere järele, seda nii koormusel kui ka puhkeolekus. Kui aga südame verevarustus katkeb, võib kujuneda eluohtlik seisund. Müokardiinfarkt ehk südamelihase infarkt tähendab südamelihase pöördumatut kahjustust – teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd.
Verevoolu katkemise põhjustab südamelihast varustavate veresoonte ehk pärgarterite osaline või täielik ummistumine ja spasm. Selle tagajärjel võib tekkida südame seiskumine ja äkksurm, õigeaegse ravita jäämine suurendab oluliselt rütmihäirete ja südamepuudulikkuse tekke riski ning omakorda halvendab prognoosi.
Südamelihase infarkti sümptomid
Äge rindkerevalu on müokardiinfarkti peamine sümptom, mis algatab spetsiifilised diagnostilised algoritmid. Rindkerevalule samaväärsed sümptomid on muuhulgas õhupuudus, ülakõhuvalu ja valu vasemas või paremas õlavarres või kaelas/lõuapiirkonnas. Mõned patsiendid kaebavad higistamist, pearinglust jmt.
Meestel ja naistel võivad sümptomid mõnevõrra erineda. Naiste sümptomid võivad olla ebamäärasemad ja raskemini äratuntavad. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et keskmiselt on müokardiinfarkti haigestunud naine sama haigusega mehest kümmekond aastat vanem, sageli ka rohkemate kaasuvate haiguste ja neist tulenevate vaevustega.
See, kui rasked on müokardiinfarkti tagajärjed, sõltub mitmest asjaolust. Kõige olulisem on aeg, mis kulub kaebuste algusest kuni ravi alustamiseni. Patsiendi jaoks on oluline võimalikult kiiresti kutsuda kiirabi – kiirabibrigaadi liikmed on õpetatud otsustama, millisesse haiglasse patsient tuleb viia ja kuidas korraldada patsiendi teekonda.
Samuti sõltuvad tagajärjed sellest, kui ulatuslikult on kahjustatud südame veresooned, kui kiiresti ja täielikult suudetakse taastada verevool südame pärgarteris, kui vana on patsient, millised on tema kaasuvad haigused ning kui korrektselt on nii varasemalt kui ka käesoleva haigestumisega seonduvalt järgitud ravisoovitusi.
Eesti Kardioloogide Seltsi, Eesti Taastusarstide Seltsi ja Eesti Perearstide Seltsi ühine soovitus on suunata perspektiivsed haiged pärast haiglaravi taastusravile, kus kohandatakse patsiendile sobivad koormussoovitused ja vaadatakse üle raviskeem, vajadusel muudetakse nii annuseid kui ka ravimeid ning antakse dieedisoovitusi.
Millist rolli mängivad südamelihase infarkti järel ravimid?
Pärast südamelihase infarkti on ülioluline järgida arsti soovitatud raviskeemi. Tavapäraselt kuuluvad raviskeemi trombide tekke vastased ravimid ning ravimid kõrge vererõhu ja kõrge kolesteroolitaseme ohjamiseks. Kindlasti võetakse arvesse kaasuvaid haigusi, näiteks suhkruhaigus, südamepuudulikkus, kopsuhaigused jne.
Seega käsitletakse patsienti kui tervikut tema kõigi probleemidega ning arsti, õe ja patsiendi omavaheline koostöö parima raviskeemi valikul toob kaasa ka parema haigusjärgse tervise ning vähendab erinevate tüsistuste tekkeriski. Lisaks ravimitele on vajalik pöörata tähelepanu kehakaalule, toitumisele, regulaarsele füüsilisele koormusele, suitsetamisest loobumisele ja stressi maandamisele.
Müokardiinfarktihaigel on soovitatav kohtuda õde-nõustajaga üks-kaks nädalat pärast haiglast lahkumist, seejärel peagi taastusarstiga taastusravi programmi planeerimiseks ja läbiviimiseks.
Perearsti juurde tuleks patsiendil minna kuus kuud pärast haigestumist ja 12 kuud pärast haigestumist.
Teatud juhtudel võib raviarst teha patsiendi lahkumisel haiglast otsuse, et patsient ei kuulu taastusravi programmi, siis võib haigla väljavõttes olla kirjas soovitus jätkata kohe perearsti juures või planeeritakse korduv vastuvõtt kardioloogi juurde.
Üldises plaanis on aga soovitatav vältida dubleerivaid visiite erinevate spetsialistide juurde ning kogu esimese aasta jooksul hoida kontakti õde-nõustajaga, kes aitab patsienti võimalike probleemide tekkel ja samuti oskab vastata ravi puudutavatele küsimustele.
Tuleb arvestada, et 100% garantiid müokardiinfarkti ärahoidmiseks pole, kuna tegemist on mitmetest faktoritest, sh geneetilisest pagasist tuleneva haigusega. Ometi saavad kõik end väga palju aidata: mitte suitsetada, olla füüsiliselt aktiivne ja normaalse kehakaaluga, valida oma toidulauale tervislikke toiduaineid ning hoida kontakti perearstiga.
Õigeaegne ja regulaarne perearsti külastus võimalike riskifaktoriteks olevate haiguste (näiteks kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase, suhkruhaigus jmt) varajaseks tuvastamiseks ning asjakohane ravi aitavad kindlasti märgatavalt vähendada südamelihase infarkti haigestumise riski. Viimased aastad näitavadki, et Eestis on ennetustööle panustamine müokardiinfarkti haigestumist oluliselt vähendanud.