Paljude Eesti meeste tervisemured hakkavad ilmnema 40. eluaastate paiku, peamised põhjused on varasemad elustiilivalikud, aga ka vanusega kaasnevad kehalised muutused. Levinumad tervisemured on ülekaal ning vaikselt algavad südame-veresoonkonna ja eesnäärmeprobleemid. Lähemalt selgitab Eesti meeste tervisemuresid Confido uroloogia eriala arst-resident dr Markus Kiili.
Meeste sugu- ja kasvuhormoonid saavutavad oma tipptaseme 20. eluaastate esimeses pooles ning pärast seda hakkab nende tase vaikselt langema. Selle foonil hakkab ilma piisava trennita kahanema luu- ja lihasmass, suureneb rasvkoe hulk ning tervisliku dieedita tõuseb vaikselt kehakaal. See omakorda suurendab paljude krooniliste haiguste tekkekriski, näiteks diabeet, uneapnoe, liigesehaigused, pahaloomulised kasvajad ning südame- ja veresoonkonna haigused.
Paljud mured annavad ennast märku 40. eluaasta paiku tingituna vanusest, hormonaalsetest muutustest, aga ka varasemast elustiilist. Levinumad tervisemured selles vanuses on ülekaal ning vaikselt algavad südame-veresoonkonna ning eesnäärmeprobleemid.
Vähem stressi ja korralik uni
Stressi minimeerimine on vanuse kasvades suureneva tähtsusega, sest ühelt poolt nõrgestab just stress keha vastupanuvõimet ja hormonaalset tasakaalu, kuid teisalt soodustab halbu toitumisharjumusi ning mõnuainete tarvitamist, mis on omakorda riskitegurid paljudele teistele terviseprobleemidele. Samuti võivad stress ja vaimne kurvatus mõjutada vaimset tervist, tekitades probleeme seksuaalelus, aga viia ka depressiooni ja läbipõlemiseni.
Rasvumist peetakse väga paljude haiguste üheks riskiteguriks ning selle vältimiseks on olulisel kohal nii tervislik dieet kui ka piisav füüsiline aktiivsus. Regulaarne füüsiline aktiivsus (sh jalutamine) aitab vähendada ka südame- ja veresoonkonna haiguste teket.
Korralik uni on keha ja vaimse võimekuse taastamiseks vajalik, soovitatavalt 7–9 tundi päevas.
Kui tarvitatakse regulaarselt alkoholi, siis tuleks piirduda kogustega, mis terviseriske ei suurenda (meestel kuni 14 ühikut nädalas). Ka suitsetamise kahjulik mõju organismile on tõestatud paljude uuringutega.
Kolme tüüpi eesnäärmehaigused
Peamised eesnäärmehaigused on eesnäärme healoomuline suurenemine, eesnäärmevähk ja eesnäärme põletik ehk prostatiit. Eesnäärme suurenemise esinemissagedus hakkab kiiresti kasvama pärast 40. eluaastat ning on peamine urineerimiskaebuste põhjus alates keskeast. Tüüpilised sümptomid on uriinijoa nõrgenemine, sagenenud ja öine urineerimine jm. Kuigi täpset põhjust ei ole kindlalt tuvastatud, on selle teket seostatud enamasti hormonaalsete muutustega. Tavaliselt on eesnäärme suurenemise ravi n-ö sümptomaatiline, sest kaebused ei ole alati korrelatsioonis eesnäärme mahuga.
Teinekord võivad urineerimishäirete taga olla muud põhjused, näiteks kuse- ja suguteede põletikud või kusiti ahenemine. Kui kaebused esmase raviga ei taandu, on soovitatav pöörduda uroloogi vastuvõtule täpsustavateks uuringuteks.
Eesnäärmevähi ennetuses soovitatakse kontrolle (PSA-test) alustada pärast 50. eluaastat, kuid teatud geneetiliste mutatsioonide või varasema perekondliku esinemise korral tuleks seda teha juba varem, 40–45-aastaselt.
Samuti tuleb mainida, et PSA ei ole ainult vähispetsiifiline, vaid suureneb ka healoomuliste haiguste korral, mistõttu tuleb PSA taseme tõusu üle 3 ng/ml kindlasti edasi uurida, et selgitada välja täpne põhjus.
Ühe põhjusena võivad mehed jõuda uroloogi juurde ka erektsioonimuredega, aga need võivad olla multifaktoriaalsed või seotud mõne teise kroonilise haigusega, mis omakorda võib vajada täiendavat ravi. Teaduskirjanduses mainitakse tihti n-ö orgaanilist ehk kehalistest teguritest tingitud erektsioonihäiret kui arterite lupjumise (ateroskleroosi) ühte varajast sümptomit.
Regulaarsed tervisekontrollid aitavad haigusele õigel ajal jälile saada
Varajased kontrollid on võtmetähtsusega paljude haiguste ravis ja ennetuses, sellised haigused on näiteks diabeet, südame- ja veresoonkonna haigused või mitmed pahaloomulised kasvajad, sh eesnäärmevähk.
Enamik nendest haigustest ei anna varajases staadiumis veel sümptomeid ning just sellepärast on oluline rõhutada, et hea enesetunne ei tõesta probleemi puudumist.
Varajane kontroll põhineb suuresti nn kergematel uuringutel, nagu vere- ja uriinianalüüsid, vererõhu mõõtmine ning ultraheliuuringud, mille ajakulu on väike ega põhjusta patsiendile ebameeldivusi.
Regulaarset tervisekontrolli on meestel soovitatav teha kord aastas. Peamiselt hõlmab see uriiniproovi ning vereanalüüsi kõigi üldnäitajatega: kolesterool, veresuhkur, maksa- ja neerufunktsioon jpt.
Nagu mainitud, peaks pärast 50. eluaastat kindlasti hindama PSA taset ja vastavalt tulemustele saab otsustada, kui tihti seda testi edaspidi teha on vaja. Kui esmane tase ei paiguta patsienti suurenenud riski kategooriasse, võib järgmise testi teha alles aastate pärast.
Vererõhku on soovitatav kontrollida vähemalt kord aastas ning võimalusel teha iga paari aasta tagant juurde elektrokardiogramm (EKG).
Eestis toimub ka jämesoolevähi sõeluuring, millest on meestel soovitatav osa võtta. See kujutab endast peitvere hindamist roojaproovis. Kui see on positiivne, suunatakse patsient juba edasi erialaspetsialistile täiendavateks uuringuteks. Kõhuõõne organeid on soovitatav kontrollida iga paari aasta tagant ultraheliuuringul.