Norskamist soodustavad nina vaheseina kõverus, allergiline nohu, väljaveninud ja lõtv suulagi ja muud tegurid, mis muudavad hingamistee kitsamaks. Kõige sagedamini ja valjemini norskavad kesk- või vanemaealised ülekaalulised mehed. Kuidas norskamist leevendada või sellest üldse vabaneda, räägib lähemalt Confido kopsuarst ja unearst dr Erve Sõõru.
Norskamine on ülemiste hingamisteede põhjustatud vali heli, mis esineb peamiselt sissehingamisfaasis une ajal. Kui norskamine vaheldub hingamispausidega, võib tegu olla uneapnoe episoodidega. Need ilmingud muudavad une katkendlikuks ning vähendavad vere hapnikusisaldust, mida magaja ei pruugi ise öösel tajuda. Uneaegse hingamishäire esimesed tunnused võivad olla hoopis päevane väsimus, unisus, mälu- ja meeleoluprobleemid.
Kõik inimesed, nii lapsed kui ka täiskasvanud, norskavad vahel. Kõige sagedamini ja valjemini norskavad kesk- või vanemaealised ülekaalulised mehed. Alates 50. eluaastast norskavad rohkem ka naised. Samuti norskavad enam lõualuude luuliste iseärasustega inimesed, näiteks need, kelle alalõug on liiga väike või tagumise asetusega. Neil sulgub hingamistee just selili magades. Eakad tarvitavad suurema tõenäosusega une parandamiseks uinuteid ja rahusteid, mis omakorda süvendavad norskamist ja teevad une hapramaks. Sageli on norskamisel geneetiline eelsoodumus ehk norskas vanaisa, norskab isa jne.
Uneapnoe võib põhjustada raskeid tervisehäireid
Uneapnoe on levinuim uneaegne hingamishäire, mis on seotud rasvtõve, näo ja hingamisteede ehituse iseärasustega. Ravimata uneapnoe põhjustab raskeid tervisehäireid. Tüüpiline uneapnoe põdeja on kesk- või vanemaealine ülekaaluline mees. Tal on varasemalt diagnoositud kõrgvererõhktõbi.
Uneapnoe esinemise tõenäosus on suurem neil, kellel esineb südame isheemiatõbi, mitme ravimiga ravitav kõrgvererõhktõbi, 2. tüüpi diabeet, rasvumine või insult. Pikaaegne norskamine ja uneapnoe suurendavad unisust ning väsimusest tingitud liiklus- ja tööõnnetustesse sattumise riski. Unehäired mõjutavad negatiivselt nii tööviljakust kui ka sotsiaalseid ja peresuhteid.
Tavaliselt naised ei ole valjud norskajad, mistõttu just naiste hulgas uneapnoe diagnoos hilineb või diagnoositakse raskemat haigust. On leitud, et uneapnoega naised vajavad sagedamini uneapnoe tõttu tüsistunud südamehaiguste tõttu haiglaravi. Trend on järjest noorematel haiguse avastamise suunas.
Eakatel soodustab norskamist ja uneapnoe teket kindlasti uinutite ja rahustite tarvitamine, samuti alkoholi tarvitamine. Sageli esineb inimesel mitu unehäiret samal ajal – ravides ühte, vabaneb teisestki unehäirest, tihti ka uinutite tarvitamisest.
Norskamise kõrvaldamiseks on kasutusel erinevad meetodid
Norskamise ravi valikud sõltuvad riskiteguritest ja haiguse raskusastmest. Kõigepealt tuleb teha uneuuring ning pärast seda saab juba koos arstiga valida ravi. Ravi võib seisneda nii eluviiside korrigeerimises kui ka spetsiaalse maski või hambakape kandmises magamise ajal.
Vähemalt keskmise raskusega uneapnoed on võimalik ravida positiivrõhuseadmega, näiteks CPAP-iga (ingl continuous positive airway pressure). Norskamist vähendavate seadmete valik on täienenud kehaasendit korrigeerivate, keele positsioneerimise ja neelu avatust muutvate seadmetega.
Vahel kaalume ravis ninakirurgiat ja neelu piirkonda avardavat operatsiooni, ninahingamistakistust põhjustava allergia korral allergia ravi.
Eakatel, kellel on eemaldatud mitmed hambad ja kes kannavad hambaproteese, kipub suu öösel lahti vajuma ja see soodustab norskamist. Neil võib abi olla lõua fiksaatorist ehk suusulgurist, mis takistab suu vajumist lahti magamise ajal. Selle all ei mõelda suu kinni teipimist magamise ajaks. Unehäire efektiivses ravis arvestatakse kõiki und häirivaid tegureid.
Tervislik eluviis vähendab norskamist
Rasvtõve korral tuleb langetada kehakaalu – ülekaalulistel on hingamisteed kitsamad ja see soodustab norskamist. Kehakaalu langetamise soovi korral võiks konsulteerida oma perearstiga, sest abi võib olla ka uutest ravimitest.
Üks soovitus on magada külili asendis. Selili on suurem võimalus norskamiseks, sest selili lamades langeb keel tahapoole kurku, ahendab hingamisteid ja takistab õhuvoolu liikumist. Selili magamise takistamiseks kinnitage tennisepall pidžaama seljaosale. Abi on ka kehaasendi positsioneerimise vööst, mis takistab magamise ajal seljale pööramist.
Samuti on abi ninahingamise parandamisest: allergia või viltune ninavahesein piiravad õhuvoolu läbi nina. Ravige ninakinnisust vastavalt arsti soovitustele.
Müofunktsionaalsest teraapiast on viimastel aastatel Eestis palju räägitud, kuid täiskasvanutel läbiviidud tõenduspõhiseid uuringuid napib ja needki ei ole norskamise ravi efektiivsuses paljulubavad.
Piirake või vältige alkoholi ja rahusteid – hoiduge alkohoolsete jookide joomisest vähemalt kaks tundi enne magamaminekut. Teavitage oma arsti norskamisest enne rahustite ja uinutite retsepti väljastamist. Rahustid ja alkohol lõõgastavad ka neelu piirkonna lihaseid ning soodustavad norskamist ja koguni uneapnoe teket.
Magage piisavalt – täiskasvanud peaksid püüdma magada öötundidel vähemalt seitse tundi.
Kui norskamisest on saamas perekondlik probleem ehk norskajaga ühes toas magada ei taheta või on täheldatud hingamispause magamise ajal, siis on aeg pöörduda unearsti konsultatsioonile. Norskamise ja uneapnoe eristamiseks on vajalik arsti konsultatsioon, kus tehakse kindlaks norskamise põhjused ja planeeritakse vajalikud uuringud.