2025.aastal tõestas neuroteadus, et kõik, mida arvasime teadvat aju kohta, vajab ümbermõtestamist. Uued neuronid sünnivad ka vanemas eas, mälestused tekivad juba imikueas ning mõte suudab nüüd juhtida masinaid. Tere tulemast ajastusse, kus piir inimese ja tehnoloogia vahel muutub üha udusemaks.
Uued neuronid – lootus, mis ei vanane
Aastakümneid õpetati meditsiiniteaduse üliõpilastele lihtsat tõde: neuronid, millega sünnid, on kõik, mis sul kunagi olema saavad. Aastal 2025 see dogma purunes. Teadlased avastasid täiskasvanute ajudes – sealhulgas 78-aastaste inimeste ajudes – värskelt sündinud neuroneid ja neid loovaid eellasrakke (1). Tegemist pole pelgalt akadeemilise kurioosumiga, vaid läbimurdega, mis avab tee regeneratiivse meditsiini suunas ning loob võimaluse, et kunagi võime aidata ajul ennast parandada.
Tegelikkuse ja kujutluse vahel
Kui kujutleda õuna, siis aktiveerub ajus peaaegu sama piirkond, mis aktiveeruks juhul, kui vaadata päris õuna. Kuidas siis teab aju vahet? 2025. aastal leidsid teadlased vastuse: ajupiirkond nimega fusiform gyrus genereerib reaalsussignaali – omamoodi märgistuse, mis ütleb ülejäänud ajule, kas sissetulev info on päris või väljamõeldud (2). Selle süsteemi häired võivad seletada hallutsinatsioone ja psühhoose – ning avada tee uutele ravimeetoditele.
Aju viis ajastut
Tuhandete inimeste ajuskaneeringud paljastasid 2025. aastal üllatava mustri: aju läbib elu jooksul viis selgelt eristatavat faasi, murrangupunktidega umbes 9., 32., 66. ja 83. eluaastal (3). Igas faasis toimuvad sarnased ümberkorraldused – nagu maja, mida renoveeritakse aja jooksul mitu korda, iga kord veidi teisiti. See avastus võib muuta seda, kuidas mõtleme vananemisest, haridusest ja vaimsest tervisest erinevates eluetappides.
Beebi mäletab
Miks me ei mäleta oma esimesi eluaastaid? Pikka aega arvati, et imikute aju lihtsalt ei suuda mälestusi salvestada. 2025. aasta uuringud näitasid midagi muud: aju mälukeskus hipokampus suudab salvestada mälestusi juba umbes üheaastaselt (4). Mälestused on olemas, aga me lihtsalt ei pääse neile ligi. Piir mäletamise ja unustamise vahel osutus palju keerulisemaks, kui keegi arvata oskas.
Mõttejõud saab teoks
2025 sai aju-arvuti liideste murranguaastaks. Oktoobris teatas University College London, et esimene briti patsient nimega Paul suutis mõne tunni jooksul pärast Neuralinki implantaadi paigaldamist juhtida arvutit ainult mõtte jõul (5). Hiinas suutis halvatud mees viis päeva pärast operatsiooni kontrollida koduseadmeid ja ratastooli (6). MIT Technology Review lugejad valisid aju-arvuti liidesed 2025. aasta läbimurdetehnoloogiaks (7). Me ei räägi enam teadusulmelisest tulevikust – me räägime olevikust.
Dopamiin: kõik oli valesti
Dopamiin on olnud popkultuuri lemmik – n-ö õnnehormooni ja motivatsioonimolekuli tiitliga. 2025. aasta uuring näitas, et tegelikkus on keerulisem. Dopamiin ei kontrolli otseselt seda, kui kiiresti või jõuliselt keegi liigub. Selle asemel loob see baastingimused, mis liikumise üldse võimalikuks teevad (8). See võib revolutsiooniliselt muuta Parkinsoni tõve ravi lähenemist – haigust, mis mõjutab miljoneid inimesi üle maailma.
Helendav aju
Teadlased tuvastasid 2025. aastal esmakordselt inimese ajust koljust läbi kiiratud biofootoneid – valgust, mida elusrakud energiat tarbides kiirgavad (9). Aju, nagu selgub, helendab sõna otseses mõttes. Kas need footonid mängivad tunnetuses mingit rolli? Kas mõtlemine on valguse mäng? Need küsimused jäävad veel vastuseta, kuid juba nende küsimine nihutab meie arusaamist teadvusest.
Värv, mida pole olemas
Meie aju konstrueerib värve võrkkesta rakkude aktivatsiooni põhjal. 2025. aastal laserdasid teadlased viie katseisiku silmi, aktiveerides ainult rohelise valguse rakke ebatavalisel viisil. Tulemus: osalised nägid värvi, mida nad nimetasid oloks – metsikult küllastunud sinakasroheline, mis eksisteerib väljaspool meie tavalist nähtavat spektrit (10). Võimatu värv. See eksperiment näitas, et meie kogemus maailmast on konstruktsioon – ja seda konstruktsiooni saab laiendada.
Revolutsioon diagnoosimises
2025.aasta mais kiitis Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet (United States Food and Drug Administration, FDA) heaks esimese veretesti Alzheimeri tõve diagnoosimiseks (11). Varem sai amüloidnaaste ajus tuvastada vaid kallite, aeganõudvate ja kiirgusohtlike PET-skaneeringutega. Nüüd piisab vereproovist. Oktoobris kiideti heaks teine test – esimene, mis on mõeldud kasutamiseks perearsti juures (12). Yorki Ülikooli teadlased töötavad juba seadme kallal, mis annab sekunditega tulemuse sõrmeotsast võetud veretilgast, hinnaga alla saja naela (13).
Uued relvad vanade haiguste vastu
Alzheimeri ravimid said 2025. aastal sisse uue hoo. Donanemab, mida turustatakse nime all Kisunla, sai uuendatud annustamisskeemi, mis vähendab riske (14). Roche’i uue põlvkonna antikeha trontinemab näitas muljetavaldavaid tulemusi: suurima annuse grupis eemaldati 91% amüloidnaastudest (15). Parkinsoni tõve raviks kiideti heaks esimene nahaalune infusiooniseade (16) ja mitteinvasiivne fokusseeritud ultraheli (17). Huntingtoni tõve puhul näitasid esimesed ravimid, mis tegelevad haiguse enda, mitte ainult sümptomitega, lootustandvaid tulemusi (18).
Psühhedeelikumid tulevad tagasi
Ükski psühhedeelikum ei ole praegu FDA heakskiidetud ravim, kuid see võib muutuda juba 2026. või 2027. aastal. Compass Pathways arendab psilotsübiini raviresistentse depressiooni raviks ja ootab FDA otsust (19). Arizonas alustati esimest FDA heakskiidetud kliinilist uuringut, mis uurib terveid psilotsübiini-seeni traumaga seotud vaimse tervise seisundite raviks veteranide seas (20). Ained, mida kunagi kardeti, võivad saada vaimse tervise ravi tulevikuks.
Piirid, mis hägustuvad
Neuroteaduse suurim õppetund 2025. aasta on see, et piirid, mida pidasime püsivateks, on tegelikult voolavad. Noor aju versus vananev aju. Mälestused versus unustus. Reaalsus versus kujutlus. Inimene versus masin. Ravim versus narkootikum. Diagnoos spetsialisti kabinetis versus diagnoos perearsti juures. Kõik need piirid nihkusid 2025. aastal.
See on korraga hirmutav ja põnev. Hirmutav, sest vanad kindlused kaovad. Põnev, sest uued võimalused avanevad. Neuroteadus 2025. aastal ei andnud meile lihtsalt uusi fakte – see andis meile uue viisi mõelda sellest, mis me oleme.
Ja see on alles algus.
Viited:
- Scientific American – Adult neurogenesis confirmed in human brains up to age 78
- Scientific American – Reality signal discovery in fusiform gyrus
- Scientific American – Five epochs of the human brain
- Scientific American – Infant hippocampus memory formation study
- Wikipedia / University College London – First UK Neuralink patient Paul
- Euronews – Chinese paralyzed patient controls wheelchair with brain implant
- MIT Technology Review – Brain-computer interfaces as 2025 breakthrough technology
- ScienceDaily – New understanding of dopamine’s role in movement
- Scientific American – Biophotons detected from human brain
- Scientific American – ‘Olo’ impossible color created through laser stimulation
- FDA – First blood test cleared for Alzheimer’s diagnosis (Lumipulse G pTau217)
- Roche Diagnostics – Elecsys pTau181 cleared for primary care use
- University of York – Fingertip blood test sensor development
- Neurology Live – Donanemab (Kisunla) updated titration scheme approved
- Cyagen – Trontinemab 91% amyloid removal results
- Neurology Live – SPN-830 (Onapgo) subcutaneous apomorphine device approved
- Neurology Live – Exablate Neuro bilateral focused ultrasound approved
- Scientific American – AMT-130 Huntington’s disease treatment results
- STAT News – Compass Pathways psilocybin FDA decision timeline
- ABC15 Arizona – First FDA-approved whole-mushroom psilocybin trial