10 põhjust, miks analüüsivastuseid ei tohiks ilma arstita tõlgendada

01.09.2025

Kui vereanalüüsi või mõne muu meditsiinitesti tulemus jääb väljapoole referentsväärtusi, ei tähenda see tingimata haigust. Just seepärast ei tasu analüüsivastuseid üksi tõlgendada – see võib viia põhjendamatu mure või isegi vale diagnoosini. Confido Digikliiniku üldarst dr Merit Rahnik toob välja kümme levinumat põhjust, miks kõrvalekaldeid võib esineda ka tervetel inimestel.

Iga organism on erinev

Mõnel inimesel on loomulik tase piiripealne ka ilma haiguseta. „Referentsväärtused põhinevad statistilisel keskmisel, kuid näitajad, mida loetakse normaalseks, võivad inimeseti erineda,“ selgitab dr Rahnik.

Keha ajutised reaktsioonid

„Keha reageerib muutustele pidevalt,“ ütleb dr Rahnik, viidates unerežiimile, stressile, menstruaaltsüklile, toitumisele ja füüsilisele aktiivsusele kui peamistele mõjutajatele. Näiteks võib stressiolukorras tõusta kortisooli- või veresuhkrutase, pärast treeningut suureneb aga lihasensüümide (nt CK) sisaldus.

Vale proovivõtuaeg

Arsti sõnul mõjutavad mõnede näitajate, nagu kortisooli, testosterooni, TSH ja insuliini väärtusi nii kellaaeg, ööpäevarütm kui ka hiljutine tegevus, näiteks treening, toidukord või unerežiimi muutus.

Toitumine ja ravimid enne proovi võtmist

Mitmete analüüside eel on vajalik eelnev paastumine. „Veresuhkru, triglütseriidide ja rauataseme mõõtmiseks tuleb enne vereproovi andmist 8–12-tundi paastuda,“ toob dr Rahnik näite. „Lisaks võivad tulemusi mõjutada ka toidulisandid (nt biotiin) ja ravimid, mis muudavad maksa-, neeru- või kolesteroolinäitajaid, ning alkohol ja rasvarohke toit enne analüüsi,“ lisab ta.

Kliiniliselt ebaoluline kõrvalekalle

Väike erinevus referentsvahemikust ei pruugi olla meditsiiniliselt oluline. „Näiteks võivad valu, ärevus ja stress mõjutada ajutiselt ka valgete vereliblede hulka,“ selgitab dr Rahnik. Tema sõnul on see üks analüüs, mida leidub igas paketis, ning sageli näeb just selles üliväikseid kõrvalekaldeid.

Proovi töötlemine laboris

„Tulemusi võivad harva mõjutada ka laboritingimused, näiteks proovi säilitamise aeg, temperatuur või hemolüüs ehk vererakkude lagunemine. Kui vererakud enne analüüsi lagunevad, võib näiteks kaaliumi sisaldus proovivastuses näida kunstlikult suur, kuigi patsiendi tegelik väärtus on normaalne,” selgitab arst.

Ajutine põletik või kerge infektsioon

Mõned näitajad võivad ajutiselt kõikuda ka siis, kui inimene end haigena veel ei tunne. „Näiteks võivad põletikunäitajad (nt CRP) ja valgevereliblede arv ajutiselt suureneda isegi siis, kui sümptomeid veel pole, näiteks viirusinfektsiooni algfaasis.“

Hormoonide kõikumine menstruaaltsükli jooksul

Naisi mõjutavad ka hormonaalsed kõikumised. „Menstruaaltsükli eri faasid võivad mõjutada näiteks östrogeeni, progesterooni, kolesterooli ja raua taset,“ toob arst näiteid.

Vanusele ja soole mittevastavad referentsväärtused

Dr Rahnik rõhutab, et referentsväärtused ei ole kõigi jaoks ühesugused ja sõltuvad soost ja vanusest. „Valede võrdlusandmete kasutamine võib anda eksitava tulemuse,“ selgitab ta.

Immuunvastuse eripära

Haigustekitajate korral, nagu borrelioos või B-hepatiit, on tulemuste tõlgendamisel alati vaja arsti nõu. „Teatud juhtudel võivad analüüsid näidata varasemat kokkupuudet haigusega või ka vaktsineerimise mõju, mitte tingimata aktiivset haigust,“ ütleb dr Rahnik ja lisab, et mõnikord võib olla borrelioosi antikehade tase tõusnud ka muudel põhjustel, näiteks mõnede reumaatiliste haiguste korral.

Mida teha, kui analüüsitulemus on referentspiiridest väljas?

Kui analüüsitulemus jääb normist väljapoole, hinnake esmalt, kui suur see erinevus on. Vajadusel korrake analüüsi mõne nädala pärast ning arutage tulemusi tervishoiutöötajaga. „Kui valida analüüsipakett, on kasulik eelistada konsultatsiooniga varianti – arst vaatab tulemused üle ja aitab neid patsiendi terviselugu arvesse võttes lahti mõtestada ning vajadusel teha täiendavad analüüsid,“ annab dr Rahnik nõu.