Operatsioonile tulija meelespea

• Igapäevaselt tarvitatavad ravimid võtke operatsioonipäeva hommikul vähese veega (välja arvatud verd vedeldavad preparaadid, mille tarvitamise asjus tuleb arstiga nõu pidada juba operatsiooni planeerides).
• Palun võtke haiglasse kaasa nii igapäevaselt tarvitatavad ravimid (nt suhkruhaiged insuliini ja astmat põdevad patsiendid inhalaatori jms) kui ka ravimite nimekiri, mis sisaldab ravimite annuseid.

• Üldnarkoosis toimuva operatsiooni korral ei tohi enne operatsiooni 6 tunni jooksul süüa, 4 tunni jooksul juua, närida närimiskummi ega suitsetada. Samas tuleb silmas pidada, et üleliia pikk paastumine (12 tundi või rohkem) ei ole enne operatsiooni samuti soovitav, kuna see võib tekitada toitainete- ja vedelikupuuduse.

Anesteesia võimaldab meditsiinilisi protseduure ja operat-sioone teha valutult ning anesteesiaga saab tagada Teie või Teie lapse ohutuse ja mugavuse. Anesteesiat viib läbi eriettevalmistuse saanud arst – anestesioloog. Anesteesiat on mitut liiki: kohalik ehk lokaalanesteesia, teatud kehapiirkonda haarav ehk regionaalne anesteesia ja kogu keha hõlmav üldanesteesia.

ÜLDANESTEESIA

Üldanesteesia ehk narkoos kujutab endast hoolikalt kontrollitud teadvusetuse seisundit, mis saavutatakse erinevaid ravimeid kombineerides.

Enne operatsiooni pannakse veeni kanüül, mille kaudu on võimalik manustada ravimeid. Lisaks võidakse kasutada suukaudseid ravimeid või palutakse suud ja nina katva maski kaudu sisse hingata hapnikku ja narkoosigaase.

Pärast teadvusetuse tekitamist on hingamisteede avatuna hoidmiseks ja kaitsmiseks vajalik spetsiaalse kõrimaski või intubatsioonitoru asetamine. Seetõttu on väga oluline teavitada anestesioloogi, kui Teil või Teie lapsel on lahtiseid hambaid või kasutate proteese. Vajadusel annab narkoosiarst enne operatsiooni suu- või ninakaudseid rahusteid.

Narkoosist ärgates võib Teil või Teie lapsel esineda külmatunnet ja külmavärinaid, uimasust, lühiajalisi mäluhäireid. Harva esineb iiveldust ja oksendamist ning käsi võib olla veenikanüüli piirkonnas valulik. Enamasti mööduvad need kaebused iseenesest mõne tunni vältel, vajadusel kasutatakse sümptomite leevendamiseks ravimeid. Mõnikord võib pärast intubatsioonitoru kasuta-mist olla kurk valus, tavaliselt möödub see paari päevaga. Võib esineda lihaste valulikkust, mis samuti möödub mõne päevaga.

Operatsiooni või protseduuri järel võib esineda valu haava piirkonnas, selle ennetamiseks ja raviks kasutatakse valuvaigisteid.

Pärast operatsiooni või protseduuri viiakse Teid või Teie laps ärkamisruumi või tagasi oma palatisse.

Lapsega operatsioonil

Lapsevanemale pakume võimalust viibida lapsega koos operatsioonitoas kuni narkoosi alustamiseni ja lapse uinumiseni. See aitab vähendada nii lapse kui ka lapsev-anema ärevust ning loob võimaluse paremateks ravitulemusteks. Pärast operatsiooni viiakse lapsevanem lapsega kokku esimesel võimalusel ärkamistoas.

REGIONAALANESTEESIA

Spinaalanesteesia

Lokaalanesteetikum süstitakse spetsiaalse nõela abil nimmepiirkonnas seljaajuvedelikku (alaselga). Ravimi toimel muutub alakeha 15 minuti jooksul tundetuks. Mõne tunni jooksul on alakeha liikuvus piiratud, ravimi toime lakkamisel liikuvus taastub.

Epiduraalanesteesia

Seljaajust väljuvate närvijuurte lähedusse (epiduraalruumi alaseljas) süstitakse spetsiaalse nõela või epiduraalkateetri kaudu lokaalanesteetikumi. 15–40 minuti jooksul muutub see piirkond tundetuks, häiritud võib olla ka jalgade liikuvus. Epiduraalanesteesia korral on võimalik manustada täiendavaid ravimidoose kateetrisse protseduuri või operatsiooni ajal, samuti hilisema valu raviks.

Pleksusanesteesia

Seda anesteesiat kasutatakse käepiirkonna operatsioonide korral. Lokaalanesteetikum süstitakse vastavalt vajadusele kas kaenlaaugu, rangluu või kaela piirkonna närvide lähedusse. 15 minuti jooksul muutub käsi soojaks ja tuimaks, mõne tunni vältel ei saa kätt liigutada.

Intravenoosne regionaalanesteesia

Sobib väiksemate operatsioonide tegemiseks käel või jalal. Jäsemele pannakse spetsiaalne žgutt. Lokaalanesteetikum süstitakse opereeritava piirkonna veeni. Ravimi toime saabub kiiresti ja kestab, kuni žgutt vabastatakse.

Kõikide regionaalanesteesias tehtud operatsioonide järel võib harva esineda iiveldust.

VÕIMALIKUD OHUD

Kõik meditsiiniprotseduurid hõlmavad teatud riske. Eluohtlikud tüsistused (südameseiskus, hingamisseiskus, suurte veresoonte trombid, ajukahjustus) on siiski üliharvad. Väga harva (1 : 50 000) võib esineda pahaloomulist kehatem-peratuuri tõusu ehk maliigset hüpertermiat.

Anesteesiaga seotud suremus on üliharv (1 : 250 000). Enamikul patsientidest ei teki anesteesia tõttu komplikatsio-one.

Kõikide anesteesialiikide korral võivad harva esineda allergilised reaktsioonid.

Toksilised reaktsioonid

Lokaalanesteetikumi sattumisel veresoonde võib väga harva esineda süsteemseid toksilisi reaktsioone (nägemi-shäireid, hingamisraskust, vererõhu langust, südame rütmihäireid, krampe).

Vererõhu langus, pearinglus, hingamisraskused

Iga anesteesia ajal on võimalik vererõhu langus, seepärast jälgitakse pidevalt patsiendi vererõhku ja südametegevust. Võib esineda pearinglust, iiveldust või hingamisraskust.

Selliste kaebuste ilmnemisel tuleb neist kohe teavitada anestesioloogi või anesteesiaõde, et kasutusele võtta vajalikud meetmed seisundi parandamiseks.

Jalgade tuimus või urineerimisraskus

Pärast spinaal- või epiduraalanesteesias läbi viidud operatsiooni või protseduuri võib mõnda aega püsida jalgade tuimus, raskendatud võib olla ka põie tühjendamine. Vajadusel asetatakse kusepõide kateeter. Pärast spinaal- või epiduraalanesteesiat võib tekkida peavalu (1 : 250), esineda närvikahjustust (1 : 50 000) või jalgade halvatust (1 : 150 000), kuid enamasti need mööduvad.

Hammaste vigastused

Üldanesteesia korral on intubatsioonitoru või kõrimaski asetamisel võimalikud hammaste vigastused.

Ärkvelolek protseduuri ajal

Väga harva (narkoosi alguses või lõppedes) võib esineda nn ärkvelolekut narkoosi ajal, kus patsient kuuleb ümbritse-vaid hääli, kuid ei saa liigutada ega tunne valu.

Mao sisu sattumine hingamisteedesse

Teadvusetuse korral (narkoosis) organismi tavalised kaitsefunktsioonid ei toimi. Seetõttu on võimalus, et maosisu võib sattuda hingamisteedesse ja põhjustada eluohtlikke tüsistusi.

Sellepärast on oluline vältida söömist 6 tundi ja joomist 4 tundi enne operatsiooni või protseduuri, isegi kui on plaanis regionaalanesteesia. Samas tuleb pidada silmas, et üleliia pikk paastumine (12 tundi või rohkem) enne operatsiooni ei ole samuti soovitatav, kuna võib tekitada toitainete ja vedelikupuuduse.

Juhul kui neid reegleid ei ole täidetud, võidakse operatsio-on või protseduur Teie või Teie lapse ohutuse huvides ära jätta. Erakorralistes olukordades kaalutakse võimalikke riske ja võetakse kasutusele vajalikud meetmed hingamisteede kaitsmiseks.

Lokaalne tuimus

Narkoosi ajal puudub lihaste toonus, seetõttu võib harva tekkida asendist tingitud närvikompressioon, põhjustades mõnes kehaosas tuimust, mis võib kesta nädalaid.

Anesteesiaga seotud riskid on kõrgemad, kui Teie või Teie laps

• põete kroonilisi haigusi (nt hüpertooniatõbi, südame isheemiatõbi, astma, diabeet vms),
• olete allergiline,
• suitsetate,
• tarvitate alkoholi või narkootikume.

Soovitused võimalikult ohutuks anesteesiaks

• Teavitage raviarsti ja anestesioloogi enda või oma lapse kroonilistest haigustest, eelnevatest operatsioonidest ning ravimitest, mida kasutate Teie või kasutab Teie laps. Kui arst ei ole soovita-nud teisiti, võtke Teile määratud ravimeid regulaarselt kuni operatsioonipäevani. Võtke oma ravimid haiglasse kaasa.
• Teavitage kindlasti oma raviarsti ja õde, kui tarvitate verd vedeldavaid ravimeid (nt aspiriin, Marevan, Eliquis, Xarelto, Pradaxa, Lixiana jt) või kaalulangetusravimeid (Ozempic, Mounjaro vms), et planeerida nende õigeaegne ärajätmine enne operatsiooni.
• Parandage enda füüsilist vormi.
• Loobuge suitsetamisest vähemalt 6 nädalat enne operatsiooni või protseduuri.
• Piirake alkoholi tarvitamist.

Üle 1aastase lapse viimane toidukord enne operatsiooni:

• Selge vedelik  2 tundi
• Rinnapiim 4 tundi
• Segutoit 6 tundi
• Tahke toit 6 tundi

• Valuraviks vastunäidustuste puudumisel paratsetamool 1 g x 3 ja/või ibuprofeen 400- 800 mg x 3 kuni 5 päeva jooksul turse ja valu alandamiseks (k.a. operatsioonipäeva õhtul. Täpsemad instruktsioonid annab raviarst).
• Ortopeediliste operatsioonide puhul tuleb opereeritud piirkonnal hoida külmakotti 2–3 operatsioonijärgsel päeval 3–4 korda päevas 20–30 minuti jooksul (k.a. operatsioonipäeva õhtul). Samuti võib haavale aeg- ajalt asetada külmakoti.
• Kui opereeritud jäsemel esineb turse, peab seda hoidma kõrgemal ja verevarustuse parandamiseks tuleb teha soovitatud harjutusi.
• Põletikunähtude ilmnemisel (turse suurenemine ja temperatuuri erinevus opereeritud piirkonnas, palavik üle 38 ˚C) tuleb käituda vastavalt arsti poolt antud korraldustele või pöörduda lähimasse erakorralise meditsiini osakonda.
• Ortopeedilise operatsiooni järgselt määrab opereeritud jäseme koormuse Teile arst ja vastava info saate ka infolehelt.
• Töövõimetuslehte pikendab perearst, kui pole kokku lepitud teisiti.

Õige haavahooldus soodustab haava kiiret ja muretut operatsioonijärgset paranemist.

Haavahoolduses palume alati lähtuda arsti või õe õpetustest ja/või korraldustest. Korrektseks haavahoolduseks kasutage soovitatud sidumismaterjale ja vahendeid. Ärge kartke nõu küsida ja kui teile jäi midagi ebaselgeks või arusaamatuks, võtke  ühendust oma raviarsti või õega.

Haava sulgumiseks on olulised esimesed 24-48 tundi, pärast seda loetakse haavaservad väliskeskkonnale sulgunuks. Haavaõmblused, klambrid või haavaliim hoiavad haavaservi omavahel kinni.

• Paranemise perioodil hoidke haav puhta ja kuivana, et soodustada selle paranemist ja vältida infektsiooni teket.
• Enne haava sidumist peske käed. Haava võib puhastada haavahoolduseks mõeldud vahenditega (nt Sol. NaCl 0,9%, Prontosani lahus või pihus, haava või limaskesta antiseptikum), kui teile ei ole öeldud teisiti.
• Kuivatage haava puhta sidumismaterjaliga ning pärast seda katke haav sideme või plaastriga.
• Haava võib pesta järgmisel päeval peale operatsiooni või vastavalt arsti/õe korraldusele.
• Enne pesemist eemaldage side või plaaster ja peske haava voolava leige vee all, kui arst või õde ei ole öelnud teisiti.
• Pärast pesemist laske haaval kuivada või kuivatage haav puhta tampooniga tupsutades.
• Ärge hõõruge haava! Vajadusel asetage haavale uus plaaster või side. Juhul kui haav on kuiv ja põletikutunnusteta, võite jätta haava katmata.
• Haavaõmbluste eemaldamise aja otsustab teie raviarst. Enamasti tehakse seda 10–14 päeva pärast operatsiooni (vajadusel hiljem).
• Sauna, vanni ja ujuma võib minna järgmisel päeval pärast õmbluste eemaldamist.
• Õmbluste eemaldamise järel haavale asetatud plaastri võib ära võtta järgmisel päeval.
• Haavaõmbluste eemaldamiseks võib broneerida aja kirurgiaõe või soovi korral perearsti/pereõe vastuvõtule.

Pärast operatsiooni võib haav veidi punetada, esineda kipitus- või sügelustunnet, hematoome, haav võib olla hell – need on normaalsed sümptomid ning kaovad aja jooksul ise.

Igasuguse kirurgilise sekkumise järel võivad siiski ilmneda tüsistused: haavainfektsioon (ebameeldiva lõhnaga eritis haavast, haava servad lahti), verevalumid, verejooks, tursed, nahanärvide kahjustused jne, mis võivad pikendada paranemisprotsessi. Probleemide tekkimisel võtke ühendust perearsti või enda raviarstiga.

Töövälisel ajal või tõsiste komplikatsioonide (kõrge palavik, tugev valu opereeritud piirkonnas, hingamispuudulikkus vmt) ilmnemise puhul pöörduge erakorralise meditsiini osakonda.

Paranemise protsess ja kiirus oleneb diagnoosist ning sooritatud operatsiooni/protseduuri keerukusest, operatsiooni kulgemisest ja patsiendi osavõtlikkusest järelravis.

Erinevate operatsioonide korral on paranemine ja haiguspuhkuse ajad erinevad. Orienteeruva paranemisperioodi pikkuse saate teada oma raviarstilt. Paraku on iga haigusjuht erinev ja täpset paranemise kulgu on keeruline ette prognoosida.

Tüsistuste tekkimisel paranemisperiood pikeneb, seetõttu on vajalik maksimaalselt jälgida operatsioonieelseid ja -järgseid nõudeid ning soovitusi (sh suitsetamine, alkoholi tarbimine, toitumine, krooniliste haiguste ravi, liikumine, füsioterapeudi ja arsti soovitatud harjutuste tegemine jm taastusravi jne).

Haiglaravile saabuvatele patsientidele kindlustame saabumise päeval õhtusöögi ning lahkumise päeval hommikusöögi.

• Palatis ei ole lubatud hoida kergesti riknevaid toiduaineid.
• Toiduained palume toimetada sildistatult oma nimega patsientidele mõeldud külmkappi, mis asub puhkenurgas.
• Samuti on võimalus kasutada puhkenurgas asuvat külmikut ning mikrolaineahju. Vajadusel abistab personal Teid rõõmuga.
• Kui haiglas viibitakse mitu päeva, toimub toitlustus kolm korda päevas kindla menüü alusel

Orienteeruv päevakava:

06.00 – 07.30 äratus, õe visiit, protseduurid

07.30 – 08.30 sidumised, ravimid

08.30 – 09.00 hommikusöök

12.00 – 13.00 lõunasöök

17.00 – 18.00 õhtusöök

20.00 – 22.00 õhtused protseduurid

22.00 öörahu

Küsimuste ja probleemide korral aitab meie personal Teid hea meelega!

Külastamise aeg on esmaspäevast reedeni kell 16.00 – 18.30 ning nädalavahetusel kell 10.00 – 14.30. Muudel aegadel on külastamine vastavalt kokkuleppele valvearsti või -õega.

Külalised võivad Teile kaasa võtta isiklikke ja igapäevasteks toiminguteks vajalikke esemeid.

Patsientide tervise huvides ei ole külastama lubatud isikud kellel:
• on ülemiste hingamisteede viirusnakkuse tunnused, sh köha ja nohu,
• esineb kõhulahtisust,
• on kokkupuude haigestunud pereliikmete, lähedaste või töökaaslastega.

Pöörame tähelepanu, et haigla juures on parkimine tasuline.