Vaimne tervis

Lastepsühhiaatri konsultatsioon

Laste- ja noorukitepsühhiaater (edaspidi “lastepsühhiaater”) tegeleb üldjuhul kuni 18- aastaste laste ja noorukite psüühika-ja käitumishäirete diagnostika ning raviga.

Psühhiaatri peamiseks uurimismeetodiks on psühhiaatriline intervjuu nii lapse kui ka tema vanematega (või seadusliku eestkostjaga). Terviklikuma hinnangu tegemiseks võib lastepsühhiaater suunata last/noorukit teise spetsialisti (kliiniline psühholoog, logopeed, eripedagoog, pereterapeut) vastuvõtule. Lisaks võib ta paluda arvamust lapse/nooruki käitumise ning toimetuleku kohta lasteaia-või kooliõpetajatelt. Kasutatavad sekkumis-ja raviviisid on individuaalsed ja vajaduspõhised, seega sõltuvad eelkõige lapse vaimse tervise probleemi olemusest ning raskusastmest.

Lastepsühhiaatri poole on soovitatav pöörduda, kui allpool loetletud probleemid takistavad lapse/nooruki igapäevast heaolu ja eakohast toimetulekut.

Soovitame lastepsühhiaatri poole pöörduda, kui lapsel esinevad:

• muutused meeleolus (harjumuspärasega võrreldes alanenud, kõrgenenud või heitlik meeleolu)
• huvitus ja elutüdimus (mh suitsiidmõttedja -plaanid)
• ülemäärane ärevus (mh erinevad hirmud)
• suhtlemisraskused
• keskendumisraskused
• emotsioonide reguleerimise raskused
• liigne aktiivsus ja impulsiivne reageerimislaad
• sundmõtted ja-käitumine
• väljendunud muutused söömiskäitumises
• väljendunud muutused une-ja ärkvelolekurütmis
• ebatavalised tajuelamused (kuulmis-või nägemismeelepetted, reaalsustaju häired jmt)
• õpiraskuste korral on eelkõige soovitatav pöörduda Rajaleidja keskusesse www.rajaleidja.innove.ee

Lapse kognitiivsete funktsioonide hindamine

Kognitiivsed funktsioonid on vaimsed protsessid, mille hulka kuuluvad näiteks tähelepanu, taju, mälu, probleemilahendus, planeerimine, järeldamise ja kategoriseerimise oskus, arutlusoskus, viusaalruumilised ja konstruktiivsed võimed, keele- ja kõnefunktsioonid, visuomotoorsed oskused. Need võimed ja oskused on õppimise ja igapäevaeluga toimetuleku seisukohalt väga olulised. Kõrvalekalded või puudujäägid kirjeldatud funktsioonides võivad viia tõsisemate toimetuleku ja/või sotsiaal-emotsionaalsete probleemide, õpiraskuste ja käitumisprobleemideni.

Ilmnenud probleemide algpõhjuste tuvastamine on sobiliku diagnoosi, ravi ja sekkumise planeerimise seisukohalt ülioluline. Sellest tulenevalt pakume lastele põhjalikku kognitiivsete funktsioonide hindamist. Lapse vanusest lähtuvalt kätkeb laste kognitiivsete funktsioonide uuring endas kas üldise kognitiivse arengu (kuni 7-aasta vanused lapsed) või vaimse võimekuse (7-18 aasta vanused lapsed ja noored) täpsustamist ning kognitiivsete võimete profiili põhjalikumat hindamist (kognitiivsete tugevuste ja nõrkuste kaardistamist). Kognitiivsete funktsioonide hindamine toimub kahe kohtumise jooksul laste neuropsühholoogiga.

Hindamise järel saab lapse kognitiivses profiilis ilmnenud tugevusi arvesse võttes keskenduda nõrgemate funktsioonide arengu toetamisele ja sobivate kompensatoorsete võtete ja tehnikate õpetamisele.

Laste kognitiivse funktsiooni hindamine koosneb:

• kliinilisest intervjuust üldise seisundi ja probleemide hindamiseks
• testide läbiviimisest ja küsimustike täitmisest
• tulemuste analüüsist ja uuringukokkuvõtte koostamisest.

Hea teada:

• Väikelapse kognitiivse arengu ja kognitiivsete võimete profiili uuringut teostatakse 2,5-7 aasta vanustele lastele.
• Üldise vaimse võimekuse ja kognitiivsete võimete profiili uuringut teostatakse 7-18 aasta vanustele lastele ja noortele.
• Kui kasutad prille või kuuldeaparaati, võta need kaasa.
• Võta kaasa eelmiste uuringute tulemused, kui oled varem neid teinud.
• Psühhiaatri, neuroloogi või taastusravi arsti suunamiskirja olemasolul võta suunamiskiri kaasa.
• Uuringule soovitame tulla värske ja puhanuna.
• Uuringu kestus sõltub personaalsest võimekusest ja üldisest lahenduskiirusest. Keskmiselt tuleks esimeseks kohtumiseks arvestada kuni 2 tundi.
• Uuringu tulemuste kohta tagasiside andmine toimub eraldi kohtumisel. Selleks lepitakse patsiendiga soovi korral kokku sobiv aeg.
  Tagasiside kestus on kuni 30 minutit, hinnaga 50 €

Pereteraapia

Süsteemse pereteraapia puhul keskendutakse lähedaste inimeste omavahelistele suhetele ja nende kvaliteedile. Pereteraapia eesmärk on toetada inimeste omavahelist mõistmist, emotsionaalset toetust ja lähedust.

Sageli vajavad inimesed tuge tulemaks toime elus ette tulevate muutustega (lapse sünd, lasteaeda-kooli minek, teismeiga, noore täiskasvanu iseseisvumine, lahutus, pereliikme kaotus, lein jm). Sellised arengukriisid võivad esile kutsuda probleeme, näiteks ärevust ja depressiooni, ületöötamist, stressi, toitumishäireid, erinevaid sõltuvusi, lähisuhtevägivalda, seksuaalsusega seotud probleeme, laste ja noorukite psüühilisi, käitumis- ja kooliprobleeme.

Nende eluliste etappide läbimiseks on vajalikud rollide ja ülesannete ümberkorraldamine ning muutused hoolitsuses ja emotsionaalses läheduses. Eriti tundlikud on lapsed ja noorukid.

Pereteraapias käsitletakse peret kui süsteemi, mille ühe osa muutumine toob esile muutuse kogu süsteemis. Pereterapeut aitab ravitavas süsteemis kutsuda esile muutuse, mis võib toimuda perekonnaliikmete käitumises, emotsionaalses või psüühilises seisundis, suhetes või perekonna üldises toimimises.

Hea teada

• Pereteraapia toimub valdavalt vestluse vormis, kus kõigil pereliikmetel on võimalus avameelselt ennast väljendada ning saada ära kuulatud.
• Parimate tulemuste saavutamiseks kaasatakse teraapiasse tihti kõik olulised lähedased.
• Esmalt soovitame pereteraapiasse pöörduda lastel koos vanematega või lähedastel pereliikmetel koos.
• Püsivate muutuste saavutamiseks on oluline läbida teraapia tervikuna. Vajalike kordade arv sõltub püstitatud eesmärgist ja võib varieeruda ühest korrast nädalas kuni ühe korrani kuu-kahe jooksul.