Vaimse tervise spetsialist

Termin “sensoorne integratsioon” viitab kehast ja keskkonnast pärineva sensoorse informatsiooni töötlemisele, integreerimisele ja organiseerimisele ehk sellele, kuidas me kogeme, tõlgendamine ja reageerimine (või ignoreerime) sensoorset informatsiooni. Sensoorset informatsiooni saame läbi kaheksa sensoorse süsteemi: nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine, tasakaalumeel ning puute-, süva- ja sisetundlikkus.

Sensoorne integratsioon mõjutab kognitiivsete, sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste arengut ning toimimist. Sensoorne integratsioon on tähtis kõigi tegevuste jaoks, mida me igapäevaselt teeme: riidesse panek, söömine, liikumine, sotsialiseerumine, õppimine ja töötamine. Seega kui need süsteemid ei toimi selliselt nagu enamikel, siis võib inimene oma elukaare vältel kogeda vaimset tervist ja heaolu mõjutavaid raskusi.

Näiteks:

• teatud riietusesemete mitte kandmine või ebamugavuse tundmine nende kandmisel;
• tugev reageering juuste või küünte lõikamisel;
• vähese mitmekesisusega toidusedel, näiteks ainult ühesuguse tekstuuri või maitse tarbimine;
• koolitunnis toolil istumine ja ülesannetest arusaamine;
• uute oskuste õppimine, näiteks rattaga/autoga sõitmine, muusikainstrumendi mängimine või pallimängud;
• tähelepanematus keskkonnas olevate esemete suhtes, mis viib vigastusteni;
• kultuuriüritustel või muudel sotsiaalsetel üritustel osalemine;
• tööl ideede arendamine plaanideks;
• energiapuudulikkus ja/või äkiline meeleolu päeva lõpus;
• tugev eelistus mitte olla puudutatud teiste inimeste poolt, k.a. intiimsuhetes.

On võimalik, et lisaks sensoorsele häirele on inimesel teisigi diagnoose: autismispektri häired, aktiivsus-tähelepanuhäired, ärevus, depressioon, obsessiiv-kompulsiivne häire, söömishäired, isiksushäired, psühhootilised häired ja trauma. Samas võivad sensoorsed eripärad või häire olla osaliselt põhjuseks teatud vaimse tervise murede puhul nagu ärevus ja depressioon.

Häireid ei esine ainult lastel; pigem on täiskasvanud oma elu jooksul kasutusele võtnud meetmed, et oma raskusi varjata või teisiti toime tulla. Samas ei pruugi täiskasvanu olla teadlik, miks tal need raskused on – ta näeb neid osana oma käitumisest või isiksusest. Mõnikord kasutab täiskasvanu toimetulekumeetodeid, mis tema elu siiski negatiivselt mõjutavad, näiteks tegevuste vältimine, mille tagajärjena tekivad inimestevahelised konfliktid.

Sensoorse integratsiooni terapeut on spetsialist, kes on saanud vastava täiendava väljaõppe (näiteks tegevusterapeut). Terapeut saab hinnata, kas inimesel on sensoorne eripära või häire. Hindamisvahenditeks on intervjuu, standardiseeritud küsimustikud ning vaatlused. Hindamise tulemusel on võimalik välja selgitada, milline ja kuidas teatud sensoorne süsteem teisiti toimib ning mis on sobituvaim häire alatüüp. Nii sensoorne ala-vastuvõttlikkus, üle-vastuvõtlikkus, eristamine kui ka düspraksia on erinevad alatüübid ning sellest sõltub, mis abi ja kuidas saab terapeut pakkuda.

Teraapia juurde kuulub teadlikkuse tõstmine oma sensoorsete vajaduste kohta läbi vestluste ning lugemismaterjalide. Lastega toimub sensoorse integratsiooni teraapia tavapäraselt sensoorselt-küllastunud keskkonnas, kus terapeut juhib last läbi mänguliste tegevuste. Samuti on laste puhul võimalik pakkuda kodu- või koolikeskkonna ning päevaplaani kohandusi või abivahendeid. Need toetavad lapse arengut ning ennetavad või vähendavad reageeringuid, mis mõjutavad igapäevast elu. Ka täiskasvanute puhul saab teha kohandusi keskkonnas, päevaplaanis ja võtta kasutusele abivahendeid. Lisaks arendatakse teraapias eneseregulatsiooni meetodeid.

Sensoorse integratsiooni esmahindamine toimub kabinetis ning teatud juhtudel on seda võimalik pakkuda videokonsultatsioonina. Pärast esmahindamist ja vastavalt kokkuleppele saab hindamine ning sekkumine toimuda patsiendi kodus.

Teenust osutatakse eesti ja inglise keeles.

Artiklid sellel teemal:

• Ekspert selgitab: ülitundlikkus lastel ja täiskasvanutel – kuidas ja kes saab aidata?
• Vaimse tervise väljakutse: mis saab kui inimesel on üle- või alatundlikkus?
• Tegevusterapeut aitab üle nii füüsilisest kui vaimsest tupikseisust