Seisa ometi sirgelt!

Rühiprobleemid saavad enamasti alguse lapsepõlves ning väga märkamatult. Kõver selgroog ja erinevatel kõrgustel õlad pole aga mitte lihtsalt väike iluviga, vaid võib viia kogu elu kestvate terviseprobleemideni alates piinavatest seljavaludest kuni tõsiste naistehaigusteni välja.

Kui kooliarst minu 8-aastase tütre Hanna kohta tervisekaardile kirjutas, et tal on üks õlatiib teisega võrreldes pisut kõrgemal, siis arvasin, et ta on mu kaksikud lihtsalt segi ajanud – sportlik ja liikuv Hanna, kes on juba mitu aastat käinud balletitrennis ja ei püsi pudeliski, ei saa ju olla kõver! Minu silmale tundus viltune hoopis tema kaksikõe Helena rüht.

Yumeiho® terapeut Merilin Rohtma näeb Hanna moodi lapsi väga tihti. „Kooliarst on väga õigesti tähele pannud – tal on tõepoolest parem abaluu allpool ja väljapool, vasak on üleval. Siin on üsna kindel, et ka vaagen on paigast ära,“ ütleb ta Hanna läbivaatust alustades. Nimelt algavad ebasümmeetriad kehas just nimelt paigast ära vaagnast. Samas tegemist ei ole mingi erilise nähtusega, vaid koguni neli viiest lapsest sünnib mõneti ebasümmeetrilise vaagnaga, kellel vähem, kellel rohkem. „Miks see nii on, pole uuritud, ja midagi ei juhtugi seni, kuni laps hakkab kõndima. Alles siis hakkab ta kogu kehaga ebasümmeetriat kompenseerima – pea hoiab otse, kuid kuna piltlikult öeldes on vundament viltu, hakkab lülisammas tekitama kompensatoorseid kõverusi, mis lõpuks võivad välja areneda skolioosiks (vildakselgsus ehk lülisamba kõverdumine külgede suunas – toim.),“ selgitab ta. „Kui on tekkinud skolioos, on sellest lahti saamine juba keerulisem. Palju tähtsam oleks tegeleda selle ennetusega.“

Miks see teema oluline on?

Rohtma selgitab, et kõver lülisammas pole mitte lihtsalt iluviga, vaid mõjutab kogu organismi seisundit. „Me oleme nii ehitatud, et igale organile on ette nähtud teatud ruum. Kui aga nüüd on nihe näiteks kasvõi ainult sentimeetri ulatuses, siis ei pruugi organ töötada enam nii efektiivselt nagu loodus on ette näinud. Sentimeeter on keha seisukohalt väga suur vahe. Paigast nihkunud vaagna tõttu võib näiteks naistel esineda väga valulik menstruatsioon või olla raskused rasestumisel. Paljud noored neiud on hädas alaseljavalude ja valusate päevadega ning ei pruugi aimatagi, et selle põhjuseks võib olla paigast nihkunud vaagen ühes kõvera lülisambaga. Kui raam on viltu, on seda ka sisu ja halvimal juhul ei tööta ta nii nagu peab,“ räägib ta. „Samuti esineb lastel peavalusid, mille algpõhjus võib olla just kõveras selgroos ja nn halvas rühis.“

Kõver lülisammas pole mitte lihtsalt iluviga, vaid mõjutab kogu organismi seisundit.

Väiksed lapsed üldjuhul seljavalusid ei kurda ning nii ilmnevadki kehvast rühist tingitud hädad kõige tüüpilisemalt puberteedieas ehk siis, kui noor inimene hakkab aastas 10-12 sentimeetrit pikkust juurde viskama. „Kiire kasvu iga on kõige kriitilisem, sest siis võivad muutused skeletisüsteemis tekkida mitte kuude, vaid lausa nädalatega. Hea oleks, kui rühiprobleemid oleks enne seda iga ära korrigeeritud,“ ütleb Rohtma.

Mida saab vanem ise tähele panna?

Kui laps läheb kooli, siis muutub tema aktiivsus olulisel määral. Koolilapselt eeldatakse palju enam istumist ja passiivsust, see aga võib panna avalduma rühiprobleemid. Tüüpiline arvamus nagu vajutaks selja kõveraks raske koolikott või üleõla kantav märss, ei pea Rohtma sõnul paika. Liialt raske või vale ergonoomikaga koti tarimine võib tema sõnul probleeme küll süvendada, kuid ei ole nende tekkimise algpõhjus.

Vanem saab ka ise märgata lapse halba rühti. „Näiteks eestvaates pange tähele tema rangluid – kas need asuvad sümmeetriliselt ühekõrgusel või on üks kõrgemal. Selja taga viitavad samamoodi viltususele mitte kohakuti asuvad nn tiivanukid. Kui märkate lapsest tehtud piltidel, et ta hoiab pead koguaeg ühele poole viltu, siis ka see on märk ebasümmeetriast,“ õpetab Rohtma. „5-10 aasta vanuses lapsel tuleks ideaalis lasta selg spetsialistil üle vaadata. Mõned perearstid on juba ka saanud sellist väljaõpet, kuid üldiselt meil Eestis kahjuks üldse skolioosi ennetusega ei tegeleta ja sellepärast on siin ülioluline just lapsevanemate teadlikkus – et nad oskaksid ise märgata probleeme ja otsida õigel ajal abi.“

Abi peab oskama ise otsida

Üks võimalus rühiprobleemide korrigeerimiseks on Jaapanis 1950ndatel aastatel välja töötatud Yumeiho teraapia. Yumeiho tähendab eesti keeles „vaagen on elujõud“ ning kogu teraapia on üles ehitatud sellele, et vaagen kui eluenergia kese peab paiknema sümmeetriliselt. Kui kese asetseb otse, siis on seda ka ülejäänud keha. 

Hannal paneb Rohtma paari võttega viltuse vaagna paika. Valus see ei ole, küll aga vajab nüüd mõne aja pärast kontrollimist, et kas asi paika jäi ning kui mitte, siis vajadusel veel korrigeerimist. „Lastel on üldiselt lihtsam vaagnat paika panna, sest nendel ei ole probleem kestnud nii kaua kui täiskasvanutel. Kui lülisammas on paika korrigeeritud, siis jääb laps jälgimisele. Kodus ei ole vaja teha mingeid harjutusi, kuid igasugune füüsiline aktiivsus on äärmiselt soovitatav,“ juhendab Rohtma. „Trennidest on kõige paremad alad, mis koormavad mõlemat kehapoolt võrdselt – näiteks eriti hea on ujumine. Seevastu ebasümmeetrilisi spordialasid nagu tennis või sulgpall sellistele lastele pigem ei soovita.“

5-10 aasta vanuses lapsel tuleks ideaalis lasta selg spetsialistil üle vaadata.

Kas on mõtet lapse tähelepanu juhtida sellele, et ta istuks või seisaks sirgemalt? „Üldiselt jutt, et ära kössita ja istu sirgelt, ei vii kuskile. Lastel tuleneb asend skeletisüsteemist ja sellest, kuidas neil endil mugav on. Isegi kui ta korraks end kohendab, siis õige varsti on ta jälle vajunud endisesse asendisse,“ ütleb Rohtma. „Vaagna seisukohalt aga võiks harjutada küljest kombe istuda üks jalg tagumiku all, nõnda vajub vaagen uuesti paigast ära.“ Tasub ka teada, et skeletisüsteemist tulenevad ebasümmeetriat ise kodus mingite harjutustega pika nö väänata ei saa, vaid siin läheb vaja spetsialisti abi. Abi saab ka kiropraktikult. Haigekassa paraku selle ravi eest ei tasu.

Aga kui mitte midagi teha ja lasta asjadel omasoodu areneda? „Alaseljavalud on väga levinud probleem täiskasvanud inimeste seas. Seda süvendab veelgi passiivne elustiil, kuid alge peitub ebasümmeetrias, mis sunnib lihaseid ebaühtlaselt pingutama. Väga palju sõltub inimese lihaskonnast ja aktiivsusest – sportlik ja enese eest hästi hoolt kandev inimene ei pruugi tajudagi selgrookõverusega seotud probleeme. Samas ei maksa arvata, et kõhuvalu päevade ajal või pidevalt tuikav alaselg ongi normaalsus ja et kõigil peabki nii olema. Need on kaua kestnud probleemide tulemusel väljaarenenud kaebused ja siin on olemas abi,“ lisab Rohtma.

Nutikaela probleem puudutab ka lapsi

Kiropraktik Gerly Truuväärt ütleb oma praktikale toetudes, et nutikaela probleem ehk meditsiinikeeles kaela funktsionaalse kumeruse vähenemine puudutab ka lapsi. „Nii kui algab kooliaeg, märkan areneva noore lülisambas kohe muutusi. Nutiseadmete pidev kasutus soosib neid vägagi,“ ütleb ta.

Üldiselt jutt, et ära kössita ja istu sirgelt, ei vii kuskile.

Kiropraktik selgitab, et hea rühi korral asetseb pea täpselt õlgade kohal, tagades seeläbi õige raskuskeskme jaotuse keha kesktelje suhtes. Pea asendit toestavad kaelalülid moodustavad pea suhtes 43-kraadise kaare, mis toimib kui pea amortisaator igal sammul ja hüppel, mida me teeme. Vahel võib aga õige kehahoiak muutuda nii, et pea asend liigub õlgade suhtes ettepoole  ja selle tõttu väheneb kaelas vajalik kumerus. „Selline muutus võib alguse saada varasemast traumast (kukkumised, autoõnnetus tagant sissesõidul jm.) või ka pikaajalisest halvast rühist – allapoole vaatamisest. See on üsna tüüpiline asend näiteks lugemisel, arvutiga töötamisel, nutitelefoni või tahvelarvuti kasutamisel,“ räägib ta.

Kael jääb kangeks ja valutab

Iga umbes 2,5-sentimeetrine nihe ette suunas suurendab pea raskust ligi 4,5 kg. Seda võib võrrelda keeglikuuli käes hoidmisega: mida kaugemal hoida kuuli kätega keha keskpunktist, seda raskem ta tundub. Ette kallutatud peahoiak annab kaela ja ülaseljalihastele palju suurema koormuse ning sellest võivadki tekkida kaela- ja seljavalud ning ka lihasnõrkus. Kui probleemile tähelepanu ei pöörata, siis areneb see aina edasi ning võivad tekkida lausa ebaloomulikud muutused lülisamba piirkonnas. Uuringud on näidanud, et ettepoole kallutatud peahoid ning kaelalordoosi vähenemine soodustavad artriidi teket (kanget ja valusat kaela).

Ära anna halba eeskuju!

Truuväärt ütleb, et peamine, mida vanemad saavad lapse nutikaela tekke vältimiseks teha, on heaks eeskujuks olemine. „Kui olete lastega koos, siis pea olema nutiseadmes nii palju ja jälgige ka enda asendit – seadet tuleb hoida kõrgemal, et ei tekiks alla vaatavat asendit. Seadme kasutamise aega tuleks samuti piirata – 30-40 minutit järjest on maksimum,“ ütleb Truuväärt. Veel lisab ta, et kui laps kurdab kaelas pingeid, mida esmapilgul nagu millegagi seletada ei oska, tuleks kontrollida ka tema silmanägemist – kehv nägemine võib samuti tekitada pingeid.

Ilmunud ajakirjas Pere ja Kodu oktoobris 2017.