Rinnavähiga seoses liigub naiste seas palju hirme ja uskumusi. Confido mammoloog-onkoloog dr Riina Kütner kommenteerib levinud müüte ja selgitab, mis on tegelikult tõde. “Peab silmas pidama, et vähi tekkel ei ole miski kunagi üheselt reglementeeritav,” lisab dr Kütner.
MÜÜT: rinnavähki haigestumine on geneetiline
Pärilikud geenimutatsioonid (nt BRCA1 ja BRCA2) võivad tõepooolest rinnavähi tekke riski tõsta kuni 80%-ni, samas kõigil nende mutatsioonidega naistel ka ei pruugi vähki tekkida, hoiame neid naisi sagedase jälgimise all. Kõigist rinnavähkidest moodustavad sellised vähid siiski 6-7%.
Perekondlik risk seisneb mitmetel lähisugulastel olnud rinna-, munasarja- või eesnäärmevähi esinemises, samas ei pruugi sellega kaasneda geenimutatsioone.
Enamusel rinnavähi diagnoosi saanud naistel siiski eelnimetatud riskifaktorid puuduvad. Vähiteke on keerukas protsess, ühest kindlat põhjust praeguseks veel selgitatud ei ole.
MÜÜT: rinnavähk annab alati endast märku tuntava tükina ja tükk rinnas võrdub automaalselt vähidiagnoosiga
Varaselt (mammograafilisel sõeluuringul näiteks) avastatud rinnavähk ei ole ka spetsialistile alati katsudes tuntav ja vajab operatsioonieelselt spetsiaalset lisamärgistust. Üldsümptomid puuduvad enamasti ka suurema kasvajakolde puhul. Tihedam sõlm või ala rinnas võib olla ka healoomuline (fibroadenoom, tsüst, adenoosne ala), kuid vajab alati täpsustavaid uuringuid
MÜÜT: deodorandid, rinnahoidjad või rindade trauma või soodustada rinnavähi tekkimist
Antipersiprantides sisalduva alumiiniumi osatähtsus rinnavähi tekkes pole siiski üheselt kinnitunud, täielikult välistada seda ei saa. Rinnahoidja lõige ja/või selle mittekandmine ei oma seost rinnavähi tekkega. Rinnatrauma seost rinnavähi tekkega pole uuringutes samuti tuvastatud
MÜÜT: pikaaegne hormonaalsete rasedumisvastaste vahendite kasutamine nooremas seas või hormoonravi menopausi eas võib soodustada rinnavähi teket
Rinnavähi tekkeriski tõstvate faktoritena on välja toodud mittesünnitamist ja hilist esmassünnitust, aga ka pikka HAR (hormoonasendusravi) kasutamist (üle 5 aasta). Siiski tuleb arvestada veel kaasuvate lisariskifaktoritega (nt elustiil, pärilikkus) ja elukvaliteediga. HAR kasutamise eel ja ajal on kindlasti vajalik kontrollida regulaarselt rinnanäärmeid ja teha mammograafia.