Confido Tartu Hambakliiniku abiarst Merlin Übner selgitab, kuidas kasvatada tervete hammastega ja suutervisest teadlikke lapsi ning valmistuda esimeseks arsti vastuvõtuks.
Esimene hammas
Vahetult enne hammaste lõikumist suureneb lapsel süljevool ja ta võib püüda närida sõrmi, rusikaid. Nende vaevuste leevendamiseks on soovitatav masseerida igemeid ning paistes igemetele võib määrida tuimestavat igemete massaažigeeli või anda närida jahutatud närimisrõngast.
Hambapesu kujundamine rutiiniks on oluline juba esimeste hammaste lõikumisel 6–8 kuu vanuselt. Alustuseks võib proovida näpuotsa pandavat silikoonharja, millega on hea teha ka igememassaaži. Kui laps liialt hammustama hakkab, siis võiks üle minna spetsiaalsele pehmele beebidele mõeldud hambaharjale. Elektrilised hambaharjad tunduvad väikestele lastele tihti hirmutavad, aga neid võib proovida. Hambaid tuleb pesta kaks korda päevas vähemalt kahe minuti jooksul beebide hambapastaga (fluorivaba). Soovitatav on kasutada maheda mündi- või kummelimaitsega pastat, et laps ei tahaks seda ära süüa ja hilisem kohanemine n-ö päris pastaga oleks hõlpsam. Kui laps oskab juba pastat välja sülitada, võib üle minna laste hambapastale (fluorisisaldus 500 PPM) ja kolmeaastaselt juba täiskasvanute hambapastale (fluorisisaldus 1000 PPM), kusjuures hambaharjale tuleb kanda ainult riisiterasuurune kogus pastat.
Toit ja hambad
Esimesel eluaastal on lapse põhitoit piim. Lõualuude arengu seisukohast on kõige parem, kui last toidetakse rinnaga. Õige imemisvõtte saavutamiseks võite küsida nõu oma ämmaemandalt või imetamisnõustajalt. Pudelist toitmisel tuleb arvestada sellega, et lutt oleks eakohane – see tähendab, et ava suurus oleks optimaalne ja luti kuju imiteeriks rinda füsioloogilise imemisvajaduse rahuldamiseks. Kui laps pole piisavalt imeda saanud, võib ta hakata imema pöialt, mis hilisemalt võib viia raskete hambumushäirete tekkeni. Suure imemisvajadusega lapsele võib anda hambumussõbraliku ortodontilise luti.
5–6 kuu vanuselt alustatakse lisatoidu pakkumisega. Õige toiduvalikuga on vanematel võimalus suunata oma beebi maitsemeelte kujunemist. Hilisemas eas on õigete toitumisharjumuste kujundamine palju keerulisem. Toitumisnõustajate ja hambaarstide ühine soovitus on esimese lisatoiduna alustada juurviljapüreedest. Selleks et laps ei puutuks liiga vara kokku magusa maitsega, tuleks puuviljapüreed jätta lapse menüüs hilisemasse vanusesse. Lisatoitu saaval lapsel võikski üks toidukord koosneda esmalt püreest ja seejärel rinnapiimast.
Beebi hammastele on ohtlik sage ja pikka aega kestev söömine, seega tuleb juba varakult mõelda kindlate söögiaegade peale. Alates esimesest sünnipäevast või võimalusel juba varem võiks öised toitmised ära jätta. Kui selline lähenemine tundub liialt radikaalne, siis proovida jätta toitmiste vahele kolmetunniseid n-ö hambapause, mille ajal võib juua ainult puhast vett. Algusest peale tulekski kujundada lapsel arusaama, et janu korral juuakse vett. Mahlad ja piimatooted loetakse söögiks. Vett võiks pakkuda ka iga toidukorra järel, et loputada suu toidujääkidest.
Esimene hambaarsti külastus – nii põnev!
Kindlasti vaevab paljusid lapsevanemaid küsimus, millal on õige aeg minna lapsega hambaarsti juurde. Tänapäevase mõtteviisi kohaselt tuleb hambahaiguste ennetamisega alustada kohe pärast lapse sündi. Sünnitusmajas kontrollitakse vastsündinul keelekida kinnitust, vajadusel tehakse esimestel elupäevadel keelekida plastika, et laps saaks hästi imeda. Perearstid ja pereõed kontrollivad beebi igakuiste visiitide käigus ka hammaste olukorda ja lõikumist. Sellegipoolest soovitavad hambaarstid tulla esimest korda hambaarsti visiidile juba 12–18-kuuselt, aga kindlasti enne kolmandat eluaastat. Kui märkate lapse hammastel plekke, mis pesuga ei eemaldu, siis pöörduge olenemata lapse vanusest võimalikult kiiresti hambaarstile.
Väga soovitatav on võtta last juba varasest east alates kaasa hambaravi kabinetti, kus ta näeb, kui põnev on see, kui pestakse ema või isa hambaid. Kui lapsele on koht juba tuttav ja ema-isa on rõõmsad, on suurem tõenäosus, et ka laps tunneb end ise esimest korda hambaravitoolis olles paremini. Tavapäraselt on esimene külastus tutvustav: loetakse koos hambad üle, sõidetakse tooliga, lastakse hamba peale tuult ja vahel näidatakse ka, mis häält teeb hambaarsti elektrihari. Lapsega rutiinselt kontrollvisiitidel käies on aukude tekkimist võimalik varakult avastada ning ravi vajadusel on laps koostööaltim.
Teada-tuntud ütlus, mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea, kehtib ka suutervise teadlikkuse kohta. Laste kasvatamisel on kõige olulisem vanemate eeskuju. Lapsed matkivad täiskasvanuid loomupäraselt ning proovida panna last tegema midagi sellist, mida täiskasvanu ise ei teeks, on pea ilmvõimatu. Seega anname lastele võimaluse elada tervete hammastega ja alustame ka ise suutervist toetava eluviisiga – juba täna!