Oleme Sulle valmis pakkinud erineva sisu ja väärtusega kingitused, mis sobivad nii jõulupühadeks kui muudeks tähtpäevadeks. Kinkekomplekti saad koostada ka just sellise, mis Su lähedastele kõige rohkem sobib ja südamerahu toob.

Loen lähemalt »

Kuigi Hiina meditsiini arenemise algaegadel ei olnud hiinlastel aimu viirustest ja bakteritest, on nende välja töötatud külmetushaiguste leevendamise taimsed ravimid tõhusad.

Loen lähemalt »

Meie toitumisnõustaja Anneli Kõivu sulest on ilmunud tervisliku elustiili raamat “GK kokaraamat. Veresuhkrut tasakaalustavad toidud”. Raamatus on rohkelt lihtsalt mõistetavaid näpunäiteid ning toidutegemist lihtsustavaid nõuandeid. Retseptides on välja arvutatud toitude glükeeminine koormus.

Loen lähemalt »

Eesti on kõrge puukide ohualaga riik, ent vaatamata terviseameti soovitusele vaktsineerida elanikke puukentsefaliidi vastu, ei näita vaktsineerimise hõlmatus sagedaste haigestumiste kõrval paranemise märke.

Loen lähemalt »

„Hiina meditsiini järgi on valu puhul alati tegemist energia seiskumisega. Tühja tüüpi valu korral on energiat vähe ja see ei liigu. Täis tüüpi valu korral on energia seisma jäänud, koguneb ja seda on liiga palju,“ selgitab dr Rene Bürkland.

Loen lähemalt »

„Depressiooni on nimetatud vaimse tervise külmetushaiguseks, viidates selle haiguse laialdasele levikule. Elu jooksul kogeb depressiooni 8-12% inimestestja uuringud näitavad püsivat tõusu depressiooni levimuses, nendib kliiniline psühholoog Margus Laurik.

Loen lähemalt »

Peavalud on levinud probleem, ent ravimite tarvitamisest põhjustatud valudele on vähe tähelepanu pööratud. 16.10.2017.a. arutlevad Dr Rene Bürkland ja Dr Toomas Toomsoo teema üle lääne ja hiina meditsiini aspektist.

Loen lähemalt »

Gripp on hingamisteede viirushaigus, mis levib hooajaliste puhangutena kogu maailmas. Eestisse jõuab gripp tavaliselt novembris-detsembris ja hooaeg võib kesta kuni maikuuni. Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil, aga ka saastunud käte vahendusel. Haiguse tundemärkideks on kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase-, pea- ja liigesevalu.

Loen lähemalt »

Kuidas mõjutavad meid mingil hetkel tekkivad raskused, kõhklused või süvenev pettumus? Läbikukkumistunne vaatamata eelnevale eduloole oma karjääris? Coaching aitab hakkama saada tagasilöökidega ning nendest õppides edasi liikuda. Kohaneda uues keskkonnas või leida uus perspektiiv oma eluvalikutele.

Loen lähemalt »

Kutsume Sind üles ühinema alkoholivaba kuuga, sest meie Confidos usume, et alkoholita kaine kuu on hea meie tervisele, meelele ja kehale. Kui arvad sama, osale samuti Tervise Arengu Instituudi kampaanias “Septembris ei joo”.

Loen lähemalt »

Miks on mõnel inimesel üliraske või peaaegu võimatu lahkuda haigettegevast või vägivaldsest suhtest? Vahel püütakse sellist suhet lõpetada aastaid, kuid jõutakse ikka ringiga suhtesse tagasi. Kuidas on võimalik pühendunult armastada inimest, kes sind enamasti hätta jätab ning hoolimatult või isegi julmalt kohtleb? Kust tuleb jõud aina uuesti uskuda oma lähedase lubadusi end muuta, kuigi mõlemad teavad, et need lubadused on tuulde kirjutatud?

Loen lähemalt »

Rännak terapeudiks saamiseni

Ulvi Tüllinen, Tervis Pluss

Janika Vaikjärve teavad paljud ennekõike reisikorraldaja ja matkajuhina. Oma rännukihust ajendatuna on ta kirjutanud ka raamatuid, ent tema põhitööks on praegu põnevad teraapiad.

Loen lähemalt »

Elu häiriv migreen

Krista Kiin ja Maria Lepmaa, Eesti Naine

Migreen on levinuim neuroloogiline haigus, mis väljendub tugeva peavaluna, mida saadavad enamasti iiveldus ning tundlikkus valguse, müra ja lõhnade suhtes. Vaevuse tekkepõhjustest täit tõde ei teata, kuid leitud on palju soodustavaid faktoreid, nagu stress, hormoonide tase, ere valgus, ilmatingimused, pärilikkus, veepuudus ning vale või ebapiisav toitumine.

Loen lähemalt »

Eesti metsades kasvab paarsada seeneliiki, paljud neist on inimese tervisele ohtlikud ning nende manustamisel tuleb kiirelt tegutseda.

Loen lähemalt »

Mida alkohol kehaga teeb?

Karin Kivipõld, Postimees

Kuigi sageli teatakse, et alkohol kahjustab maksa, mõjutab meelemürk tegelikult tervet organismi. Alkohol imendub nimelt maost kiiresti verre, veri kannab selle edasi ajju ja üle keha kõikide organiteni.

Loen lähemalt »

Hiina meditsiini arst Rene Bürkland ütleb, et enamasti söövad inimesed seda, mida tahavad, mitte seda, mida vajavad. Seda, mida vajatakse, ei saa aga lahterdada õigeks ja valeks

Loen lähemalt »

Enesega rääkimist seostatakse alusetult psüühikahäiretega. See parandab mälu ja tähelepanuvõimet ning muudab enesekindlamaks.

Loen lähemalt »

Eestis on praegu vähem kui kümme kiropraktikut, kes kasutavad oma töös teaduspõhiseid meetodeid. Üks neist on dr Gerly Truuväärt.

Loen lähemalt »

Krooniline migreen kuulub migreenitüüpi peavalude spektri raskeimate hulka ja on üsna levinud haigus. Õnneks on olemas ravi, mis selle raske tõve unustada lubab.

Loen lähemalt »

Arvatakse, et suvel jäävad puhkusele ka haigused. Tegelikult hakkavad mõned neist, eriti just ägedad kurgupõletikud ja kõhuviirused, hoopis kergemini külge kui talvel.

Loen lähemalt »

Kui sinikad tekivad kergelt, võib põhjus olla ravimites. Eriarst Iris Koort selgitab, millal on sinikas märk raskest haigusest ja millises kehapiirkonnas see kindlasti arstiabi vajab.

Loen lähemalt »

Inimese käitumine algab sellest, mida ta mõtleb ja kuidas tunneb. Mõttemustreid muutes on võimalik oma elu üsna olulisel määral muuta. „Selles, et paljud haigused, mis meie kehas avalduvad, on mõttetegevuse ja suhtumise vili, olen ma üsna veendunud,“ ütleb Tiina Keskküla, kes teeb tööd, mida ka eesti keeleruumis määratletakse enamasti ingliskeelse sõnaga coaching.

Loen lähemalt »

Mis on kiropraktika? Miks selle eriala spetsialistid ennast arstideks nimetavad? Ja kes kiropraktikast abi saada võivad? Kiropraktika arst Gerly Truuväärt, kes on üks vähestest selle eriala spetsialistidest Eestis, selgitab.

Loen lähemalt »

Peagi riigi moodsaima erameditsiinikeskuse avav Kadi Lambot räägib Eesti Ekspressi veergudel eestlaste tervisest, ajakirjandusest, Evelin Ilvesest, uuest keskusest ja poliitikast.

Loen lähemalt »

2. mail avas Confido Erameditsiinikeskus uksed uues moodsas Veerenni Tervisekeskuses, mis asub Veerenni 53a IV korrusel. Tallinna südalinnast on uus keskus viieminutilise autosõidu kaugusel, ent sinna saab mugavalt sõita ka Estonia juurest väljuva bussiga nr 16. Varre bussipeatusest viib keskusesse paariminutiline tervislik jalutuskäik. Autoga tulijatele on parkimine majaesises parklas tasuta.

Loen lähemalt »

Lisaks laiale üld- ja eriarstide konsultatsioonide valikule pakub Confido Erameditsinikeskus uues asukohas mitmeid uusi tervise säilitamiseks ja taastamiseks vajalikke teenuseid.

Loen lähemalt »

SYNLAB on mahult Eesti suurim meditsiinilabor, mis kuulub ka Euroopa suurimasse laboriketti. SYNLABi põhitegevuseks on laboriteenuse osutamine pere- ja eriarstidele, haiglatele, töötervishoiukeskustele jt meditsiinisektoriga seotud asutustele.

Loen lähemalt »

Hiina meditsiini arst Rene Bürkland leiab, et nii hiina kui ka lääne meditsiinil on oma tugevused ja nõrkused, mistõttu on tema unistuseks kahe lähenemise ühendamine. Sellest võidab patsient, kuid ka riik, kuna palju odavam on haigusi ennetada kui ravida. Veerenni Tervisekeskuses Tervise Alkeemia filiaali avamine ongi samm sellel teel.

Loen lähemalt »

Astusime pika sammu lähemale oma klientide ja patsientide soovidele ning ootustele, uuendades kodulehekülge varasemast märgatavalt sisukamaks ning praktilisemaks. Uuel kodulehel avaneb mugav võimalus aegade broneerimiseks, varasemast enam leiab praktilisi soovitusi ja nõuandeid tervise hoidmiseks ja tervisemurede ennetamiseks ja lahendamiseks.

Loen lähemalt »

„Inimkeha on tempel, millesse tuleb suhtuda austuse, lugupidamise ja imetlusega. Meie kehadel on piiramatu potentsiaal end tervendada,“ selgitab terapeut Tiina Tammiste, kes pakub Confido Erameditsiinikeskuses erinevaid lõõgastavaid teraapiad.

Loen lähemalt »

Naised, kes ise ja kelle partner on terved ning arstid pole leidnud mingit põhjust, miks nad seni lapsi pole saanud, võivad abi saada Yumeiho® viljakusteraapiast.

Loen lähemalt »

Eve Kivistik unistas pärast Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetamist küll naistearsti kutsest, kuid tänaseks on temast saanud hinnatud perearst. Lisaks sellele, et patsiendid temast lugu peavad, tunnustas Tallinna linnavalitsus teda 2016. aastal parima esmatasandi tervishoiutöötaja tiitliga.

Loen lähemalt »

Patsiendi ravimine ei käi tänapäeval nii, et mina ütlen, kuidas on – ja sina lähed lambana koju ja teed, mis ma ütlesin. See on väga vanaaegne lähenemine. Kaasajal on niimoodi, et mina ütlen, mida mina sellest haigusest tean ja kuidas seda moodsal ajal ravitakse, ning sina ütled, kuidas see ravimeetod võiks sulle sobida.

Loen lähemalt »

Olemise imet tuleb osata hinnata

Aive Mõttus, Maaleht

Kuidas toime tulla, kui elumured väga suureks lähevad? Mis on see õlekõrs, millest kinni haarata? “Võib-olla sorteerimine, kui palju asju korraga ette võtta,” selgitab kliiniline psühholoog Margus Laurik.

Loen lähemalt »

Rahutute jalgade sündroom vanust ei küsi, see võib alata ükskõik millises eas. Kuid tõhus ravi on olemas, kinnitab Confido Erameditsiinikeskuse neuroloog dr Toomas Toomsoo. Rahutud jalad ehk teaduslikult Wittmaack–Ekbomi sündroomi kogeb mingil perioodil või ka vaid mõnel korral elu jooksul 10-15 protsenti inimestest, esinemissagedus tõuseb järsult vanemas eas.

Loen lähemalt »

Karpaalkanali sündroom ehk hiirekäsi

Dr Toomas Toomsoo, neuroloog

Karpaalkanalisündroom esineb kõige sagedamini keskikka jõudnud naistel ning seda põhjustab randmekanali ahenemise tõttu keskpidisele närvile tekkiv surve. Sageli taanduvad vaevused peale randmele puhkuse andmist, nende püsimisel aga annab hea tulemuse kirurgiline ravi.

Loen lähemalt »

Confido Erameditsiinikeskuse neuroloogi dr Toomas Toomsoo sõnul on ravimitest sõltuvusse jääda kergem kui neist loobuda ning seetõttu tuleb arstidel ravimite liigtarvitamisest tingitud peavalusid diagnoosida järjest rohkem.

Loen lähemalt »

Seksuaalsel teel võivad ühelt inimeselt teisele levida erinevad haigustekitajad – bakterid, viirused, seened või parasiidid. Mida peaks neist põhjustatud suguhaigustest teadma ning millal end testima? Oluline fakt, mida kindlasti igaüks teadma peaks, on see, et seksuaalsel teel levivad haigusetekitajad on äärmiselt tundlikud välistingimuste suhtes ning seetõttu ei ole suguhaigusesse võimalik nakatuda saunalaval, ühist tualetti kasutades või muul sellisel viisil.

Loen lähemalt »

Igal aastal diagnoositakse Eestis 150-160 emakakaelavähi juhtu. Kuid paljud naised võiks terveks jääda, kui nad oleksid end selle tõsise haiguse vastu vaktsineerinud. Vähieelne seisund võib kesta 10-25 aastat, kuid on ka kiiresti arenevaid vorme. Õigeaegselt avastatuna on emakakaelavähk hõlpsasti diagnoositav ja ravitav.

Loen lähemalt »

Ülekaal teeb haigeks

Dr Iris Koort, peremeditsiini eriarst

Kui teismeeas võib liigne kehakaal tunduda pigem sotsiaalse või kosmeetilise probleemina, siis täiskasvanud inimesele põhjustab ülekaalulisus järjest süvenevaid terviseprobleeme. Ülekaalulisus on arenenud maades järjest suurem probleem, mistõttu meditsiinikirjanduses räägitakse lausa ülekaalulisuse epideemiast.

Loen lähemalt »

Melanoom on väga ohtlik nahavähi vorm, kuid piisavalt varakult avastades ravitav. Melanoom võib areneda sünnimärkidest, mistõttu peaksid oma nahal toimuvaid muutusi jälgima. Kui sulle teeb mõni sünnimärk muret, siis tule Confido Erameditsiinikeskusesse teledermatoskoopia uuringule Dermtest, mis aitab eristada paha- ja healoomulisi nahakasvajaid.

Loen lähemalt »

Yumeiho on Jaapani holistiline teraapia, kus kasutatakse sügavkoemassaaži ja Sei Tai (liigeste manipulatsiooni) võtteid lülisamba ja vaagna korrigeerimiseks ning tasakaalustamiseks, mis aitab kaasa haigusseisundi kõrvaldamisele ja organismi iseeneslikule tervenemisele.

Loen lähemalt »

Hea uni on tugeva tervise alus

Dr Erve Sõõru, unearst-kopsuarst

Peaaegu kolmandiku oma elust me magame. Confido Erameditsiinikeskuse unearst dr Erve Sõõru rõhutab hea une olulisust igas elueas, sest hea uni on tugeva tervise alus. Kui aga mingil põhjusel ei õnnestu end öö jooksul välja puhata, tuleb appi tänapäevane unemeditsiin.

Loen lähemalt »

Elu on väga kiireks ja maailm kirjuks muutunud, tõdeb Confido Erameditsiinikeskuse kliiniline psühholoog Margus Laurik. Paljudel inimestel on selles raske toime tulla. Sageli ka neil, keda ühiskondliku mõõdupuu järgi edukateks peetakse.

Loen lähemalt »

D-vitamiin aitab pimeda aja reipamalt üle elada

Dr Eret Jaanson, peremeditsiini eriarst

Kätte on jõudnud aeg, mil päikesevalgust on järjest vähem ja ka UV-kiirgus pole enam kuigi intensiivne. Kuid just nende kahe mõjul tekib meie kehas D-vitamiin. Doktor Eret Jaansoni sõnul peaks juba praegu iga inimene hakkama mõtlema D-vitamiini lisaallikale.

Loen lähemalt »

Kuidas sügisesel haiguste perioodil terve püsida?

Dr Krista Ress, allergoloog-immunoloog

Sügiseste ilmade saabudes tabab nii suuri kui väikesi aeg-ajalt nohu, kurgukraapimine ja häiriv köha. Ja tahtmatult meenub lapsepõlvest vanaema pragamine „Pane jope selga ja müts pähe, muidu saad külma!“ Tõsi ta on, et sügisel ja talvel ülemiste hingamisteede ägedatesse haigustesse haigestumine sageneb. Enamasti on tegemist erinevate viirusinfektsioonidega.

Loen lähemalt »

5. aprillil 2016.a. saab nurgakivi Eestis ainulaadne ravi- ja heaolukeskus, kuhu koondub esmatasandi tervishoiuteenus, lai valik ambulatoorseid eriarstiabi teenuseid, tervise hoidmist toetavad teenused ning üks parema funktsionaalsusega meditsiinilaboreid Põhjamaades koos nüüdisaegse verevõtuvõimalusega.

Loen lähemalt »

Maratonimees uurib sünnimärke

Evelin Kivilo-Paas, Tervis Pluss

Meie maratonimees Rios Roman Fosti (33) polnud elu sees ühegi murega nahaarsti juures käinud. Tervis Pluss viis olümpialase keset suurt suvepäikest sünnimärke kontrollima. Rõõmsa olekuga Roman astub Confido arstikeskuse peremeditsiini eriarsti dr Kristi Otsmaa kabinetti, et osaleda dermtesti uuringus. “Kas ajan kohe särgi seljast?” Romani lattekarva nahk paistab silmale veatu ja hoobilt ei leia sealt ühtegi “huvitavat” ega eriskummalist märki.

Loen lähemalt »

Seoses kiire arenguga otsime oma toredasse ja töökasse meeskonda meditsiiniõde, kes ise tahab pidevalt areneda ja kuuluda uuenduslikku organisatsiooni. Meie erameditsiinikeskuses töötavad Eestis tuntud oma ala professionaalseimad tipparstid ja -spetsialistid, kes tahavad pakkuda kõrgel tasemel tervise- ja tervishoiuteenuseid.

Loen lähemalt »

7 tarkust kõhuvalust

Kaire Talviste, Tervis Plus

Kõhuvalu on üks sagedasemaid põhjusi, miks perearsti poole pöördutakse. Enamasti on kurikaelaks mõni viirus, mis meile ka suvel hõlpu ei anna. Põhjused võivad aga olla ka hoopis tõsisemad! Kõhuvalud jagunevad laias laastus kaheks: esiteks erakorralised ehk äkitselt alanud kõhuvalud, teiseks kuude või aastate jooksul süvenenud hädad, mis on ühel hetkel ületanud kannatlikkuse piiri.

Loen lähemalt »

Kuigi peavalu tundub valuvaigistiga lihtsasti leevendatav, on asi Eesti ühe tunnustatuima neuroloogi dr Toomas Toomsoo sõnul keerulisem: nii nagu peavalul pole ühte kindlat põhjust, ei ole selle leevendamiseks ka ühte universaalset ravimit. Kellel meist poleks valutanud pea, olnud tuim käsi või jalg või tekkinud ärevus ja surmahirm tõsise ajuhaiguse ees, eks?

Loen lähemalt »

Puugid ei ela vaid metsas, neid kohtab piisavalt sageli ka linnas ja koduaias. Eesti looduses elavad puugid levitavad kahte inimesele ohtlikku haigust: puukentsefaliiti ja puukborrelioosi. Entsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta vaktsineerimisega. Oma kehalt puuki leides peaksid esimese asjana meelde tuletama, kas oled ennast entsefaliidi vastu vaktsineerinud või mitte.

Loen lähemalt »

8 asja, mida peavalust teada

Kaire Talviste, Tervis Pluss

Külmapeavalu, lennupeavalu, pearinglusega migreen – need on haruldased peavalud, millest sageli ei räägita. Seda ehmatavamad on need siis, kui tabavad sind ootamatult. Õpi oma “vaenlast” tundma ja saad kiiremini abi.

Loen lähemalt »

Professor Margus Viigimaa on veendunud südamehaiguste ennetuse olulisuses – nii võib päästa tuhandeid elusid, kuigi arsti tegevus jääb anonüümseks. Südamearsti hinnangul annab kõige parema tulemuse individuaalne lähenemine ja nõustamine, sest sel puhul arvestatakse just konkreetse patsiendi vajadusi.

Loen lähemalt »

10 viisi, kuidas hoida südant korras

Dr Anneli Talvik, peremeditsiini eriarst

Sinu sees peituv väsimatu mootor hakkab tööle juba enne, kui sa sünnid, ega saa tegelikult ühtegi vaba päeva. Punane vein ja paar trenni nädalas pole päris selline toetus, mida süda sinult vajab. Eestis on südamehaigused surmapõhjuste seas esikohal, samuti on väga suur probleem veresoontehaigused, õigemini nendega kaasnevad tüsistused ja varased surmad. Mida sinu süda tegelikult vajab, et püsida terve ja tugev?

Loen lähemalt »

Kevadine puhastuskuur toormahlaga

Anneli Kõiv, toitumis- ja kaalunõustaja

Uimasus, väsimus ja raskustunne kõhus on märgid sellest, et oled oma seedesüsteemi üle koormanud. Toitumisnõustaja ja raamatu “Kõik mahlaks!” autor Anneli Kõiv jagab soovitusi, kuidas paari nädalaga tunda end taas värske ja reipana.

Loen lähemalt »

Mehed pöörduvad peavaluga palju vähem arsti poole kui naised, kuid on üks peavalutüüp, mis vaevab just peamiselt mehi – kobarpeavalu. Kobarpeavalu on veel sellegi poolest omapärane, et kui paljud peavalutüübid vaevavad suuresti naisi, siis selle korral on 90 protsendil juhtudest kannatajateks mehed, vanuses 20-50 aastat, kuid ka vanemad. Ka umbes neli protsenti kõigist migreenipatsientidest kogevad kobarpeavalu.

Loen lähemalt »

Nüüdsest peavad igal aastal paarkümmend tuhat juhiloa taotlejat arvestama, et tervisetõendi saamine on varasemast tülikam – minnes perearsti juurde, tabab paljusid üllatus, sest nad saadetakse uneuuringule. Statistika viitab sellele, et kümned tuhanded Eesti teedel sõitvad rohkem kui poolest miljonist autojuhist võiksid kirjeldada juhtumeid, kui nad on olnud roolis unised.

Loen lähemalt »

Väga paljud inimesed ei saa aru, miks nad ennast kogu aeg väsinuna tunnevad. Üks võimalik põhjus on uneapnoe. Uneapnoed iseloomustab ülemiste hingamisteede ahenemine või täielik sulgus, viis või enam korduvat hingamispausi ühe unetunni kohta. Sellega kaasnevad vere hapnikusisalduse langus ja unehäired.

Loen lähemalt »

Siiani, mil talv oli pigem suve või sügise nägu, käisid paljud, nii lapsed kui täiskasvanud palja peaga ja kinnasteta. Ning kindlasti on iga lapsevanem olnud kimpus teismelisega, kes väidab, et talle müts ei sobi ja sall on üldse üks mõttetu riideriba.

Loen lähemalt »

Mida peab teadma leetritest?

Dr Eret Jaanson, peremeditsiini eriarst

Seoses jätkuva leetritesse haigestumise tõusuga Euroopas võivad kõik inimesed, kes ei ole leetreid põdenud või pole vaktsineeritud leetrite vastu, olla haigusele potentsiaalselt vastuvõtlikud. Leetrite vastu on võimalik vaktsineerida MMR liitvaktsiiniga (leetrid, mumps, punetised) ning püsiv immuunsus kujuneb kahe doosi järgselt.

Loen lähemalt »

„Eesti mees on suure ja sooja südamega mees. Ta on vaat et terassüdamega mees. Kuid, kahjuks küll, ka murtud südamega mees,“ ütleb südamearst Margus Viigimaa. Professor Viigimaa sõnul teeb eesti mees südame kõvaks, tervise üle ei kaeba ja arsti juurde ei lähe.

Loen lähemalt »

Professor Margus Viigimaa on veendunud südamehaiguste ennetuse olulisuses – nii võib päästa tuhandeid elusid, kuigi arsti tegevus jääb anonüümseks. Südamearsti hinnangul annab kõige parema tulemuse individuaalne lähenemine ja nõustamine, sest sel puhul arvestatakse just konkreetse patsiendi vajadusi.

Loen lähemalt »

Valed grillimisvõtted toovad tervisele kahju

Anneli Kõiv, toitumis- ja kaalunõustaja

Lihas on küll palju kasulikke toitaineid, ent sellega valesti ümber käies suurendad nii vähiriski kui toidumürgituse ohtu. Kuidas liha suveperioodil õigesti valmistada?

Loen lähemalt »

Reisi turvaliselt

Liisi Juhe, pereõde

Eestimaa suveilm meelitab otsima soojemaid paiku puhkamiseks ja akude laadimiseks. Et puhkus turvaliselt mööduks, tasub reisikotti pakkides meeles pidada ka sihtkohamaal oodata võivaid terviseohtusid. Eriti oluline on terviseriskide hindamine siis, kui reisid väikeste lastega. Võõral maal arstiabi otsimine võib olla keerukas ja närvesööv ning kõikides maades ei pruugi arstiabi olla samal tasemel kui see, millega kodumaal harjutud.

Loen lähemalt »