Migreeniravi on viimastel aastatel palju arenenud – õigete otsustega saab oluliselt vähendada hoogude sagedust, tugevust ja mõju elule. Sageli ei ole küsimus ainult selles, millist ravimit võtta, vaid ka selles, millal võtta, kui palju võtta ja millal kogu ravistrateegiat muuta. Lähemalt kirjutab Confido neuroloogiakeskuse juht ja neuroloog dr Siim Schneider.
Dr Schneider toob välja, et sageli jõuab neuroloogi vastuvõtule inimene, kes enda meelest on teinud migreeni ravis peaaegu kõik õigesti. „Ta on loobunud šokolaadist, punasest veinist ja paljudest sotsiaalsest üritusest. Ta on võtnud käsimüügiravimeid, hoidnud sügavkülmas kasutusvalmis külmakotti ja püüdnud töölt mitte puududa. Ometi on aga peavalud sagenenud. Ravimid ei tööta enam nii hästi. Tekib tunne, et elu juhib rohkem migreen kui inimene ise,“ kirjeldab ta.
Siin on dr Scheideri sõnul viis sagedast viga, mida migreenipatsiendid teevad.
1. Ravi alustatakse liiga hilja ja liiga väikese annusega
„Migreenihoo ravi töötab paremini siis, kui alustada sellega varakult. Mitte siis, kui valu on juba väga tugev, iiveldus kohal ja iga väiksemgi valguskiir tundub liiga ere. Praktiline soovitus on mõelda 30 minuti reeglile: kui tunnete ära oma tüüpilise migreeni alguse, võiks ravi alata esimese poole tunni jooksul. See ei tähenda, et iga väiksemat pingetunnet peaks vaigistama ravimiga. Küll aga tähendab see, et tuttava migreenihoo korral ei tasu oodata liiga kaua.
Sageli võetakse ravimit „igaks juhuks natuke“ ja loodetakse, et ehk sellest piisab. Kui migreenihoog on juba käivitunud, võib ebapiisav annus jääda liiga nõrgaks. Migreeni hooravi eesmärk on saada kahe tunni jooksul valu kontrolli alla, taastada tegevusvõime ja hoida ära sama hoo kiire tagasitulek. Kui seda ei juhtu, ei tähenda see, et patsient oleks midagi valesti teinud. See tähendab, et ravi tasub üle vaadata koos arstiga. Ravimid peaksid alati kaasas olema, samuti teised abivahendid, näiteks külmakott, silmaklapid või kõrvatropid.“
2. Hooravimeid kasutatakse liiga sageli või valel põhjusel
„Hooravimid on vajalikud. Õigel ajal ja õigesti kasutatuna võivad need „päästa päeva“. Probleem tekib siis, kui neid kasutatakse liiga sageli või igaks juhuks. Ravim ei tohi olla talisman, mida võetakse enne olulist sündmust lihtsalt hirmust, et äkki tuleb migreen. See peab olema selge ravivahend konkreetse hoo jaoks. Liiga sage hooravimite kasutamine võib viia ravimite liigtarvitamisest tingitud peavaluni. See on olukord, kus valuvaigisti kasutamine hakkab ise peavalusid alal hoidma ja valu muutub järjest sagedasemaks.
Rahvusvaheliste kriteeriumide järgi suureneb ravimite liigtarvitamise risk siis, kui tavalisi valuvaigisteid kasutatakse 15 või enamal päeval kuus ning triptaane, opioide või kombineeritud valuvaigisteid kümnel või enamal päeval kuus üle kolme kuu. Praktilises elus tasub olla ettevaatlik juba varem. Kui käsimüügiravimeid kulub üle üheksa päeva kuus või triptaane üle seitsme päeva kuus, on mõistlik pidada nõu raviarstiga. Eriti ettevaatlik tasub olla kodeiini ja tramadooliga. Need ei ole migreeni ravis head lahendused ning võivad suurendada kõrvaltoimete, sõltuvuse ja ravimite liigtarvitamise riski.“
3. Kardetakse ennetavat ravi
„Paljud patsiendid kardavad profülaktilist ehk ennetavat ravi. Kardetakse kõrvaltoimeid. Kardetakse, et ravi jääb eluks ajaks. Kardetakse ka seda, et ennetava ravi alustamine tähendab justkui haiguse raskemaks tunnistamist. Tegelikult on ennetava ravi mõte vastupidine: anda inimesele rohkem tagasi tavalist elu.
Ennetavat ravi tasub kaaluda siis, kui migreenihooge on sageli, näiteks igal nädalal, kui valud on tugevad või kestavad kaua, kui töö ja pereelu kannatavad või kui hooravimeid kulub järjest rohkem. Ennetav ravi ei tähenda, et ravimile peab jääma igaveseks. Sageli hinnatakse mõne kuu möödudes, kas hoogude sagedus ja tugevus on vähenenud ning kas ravi sobib.
Oluline on anda ravile piisavalt aega. Ennetavad ravimid ei näita oma täielikku mõju paari päevaga. Enamasti on vaja nädalaid, vahel kuid. Kui tekivad kõrvaltoimed, ei tohiks ravimit omal käel kohe ära jätta. Sellest tuleb rääkida arstiga. Annust saab muuta, ravimit saab vahetada ja paljud kõrvaltoimed aja jooksul leevenevad või kaovad.“
4. Liiga palju keskendutakse vallandajatele
„Migreenipatsiendid otsivad sageli valule põhjust. Kas see oli punane vein? Šokolaad? Ilmamuutus? Magamata öö? Stress? Menstruatsioon? Pikk koosolek? Vallandajate tundmine võib olla kasulik. Aga sellest võib saada ka lõks.
Kui inimene hakkab vältima kõike, mis kunagi on migreeniga kokku langenud, muutub elu kiiresti väga piiratuks. Ei minda sünnipäevale, ei jooda kohvi, ei tehta trenni, ei sööda „kahtlaseid“ toite ega julgeta reisida. Lõpuks ei juhi elu enam inimene, vaid hirm migreeni ees.
Tänapäevane ja praktiline lähenemine ei küsi ainult „mida ma pean vältima?“, vaid ka „kuidas tõsta oma migreeniläve?“. Närvisüsteem vajab rütmi. Piisav uni, mis ei ole liiga lühike ega liiga pikk, regulaarne söömine, vedelikupuuduse vältimine, mõõdukas liikumine ja taastumine pärast stressi ei ole lihtsalt üldised tervisesoovitused. Need on hädavajalik osa migreeni kontrolli alla saamisest.“
5. Ei peeta peavalupäevikut
„Peavalupäevik tundub paljudele tüütu. Mõistan seda väga hästi. Kuid arsti jaoks on see üks kõige väärtuslikumaid tööriistu. Mälu petab. Kui küsida vastuvõtul, mitu peavalupäeva oli eelmisel kuul, vastab patsient sageli midagi sellist nagu „vist viis“ või „ikka päris palju“. Kui hakkame koos kalendrit vaatama, selgub vahel, et peavalupäevi oli 12 ja ravimeid kasutati kümnel päeval. See muudab raviotsust täielikult.
Päevik ei pea olema pikk. Piisab, kui märkida peavalupäevad, migreenipäevad ja ravimipäevad. Naistel on kasulik lisada ka menstruatsioon. Vajadusel võib märkida une, stressi, alkoholi, söögikorrad või muud võimalikud seosed, kuid alguses ei pea päevik muutuma keeruliseks projektiks.
Peavalu- ja ravimipäevade üles tähendamine aitab hinnata, kas hooravi toimib, kas on tekkinud ravimite liigtarvitamise risk ja kas oleks aeg alustada ennetavat ravi. Migreen ei ole haigus, mille puhul peab lihtsalt tugev olema. Tugevus tähendab ka seda, et otsitakse parem lahendus.
Alustage hooravi õigel ajal ja piisavas annuses. Samas jälgige, et hooravimid ei muutuks liiga sagedaseks abivahendiks. Ärge kartke ennetavat ravi, kui migreen hakkab elu liialt mõjutama. Ärge ehitage kogu ravi ainult vallandajate vältimise ümber. Pidage lihtsat peavalupäevikut.
Migreeni ravi eesmärk ei ole ainult vähem valu. Eesmärk on rohkem elu. Rohkem tööpäevi, mida ei pea katkestama. Rohkem õhtuid, mida ei pea veetma pimedas toas. Rohkem kindlust teha plaane. See on täiesti realistlik eesmärk.“