Suvine aeg võib pakkuda ootamatusi, kuna rohkem liigutakse õues ja ollakse kodust eemal. Sagedamini võib esineda traumasid, kukkumisi, hammustusi, kriimustusi, põletusi, allergiaid jne. Peavalule spetsialiseerunud Confido õde Egle Türk annab nõu, mis võiks suviste tervisemurede kiireks ravimiseks või leevendamiseks olemas olla igas reisiapteegis.
„Esmaabikotis peaks olema valuvaigisti, palavikualandaja ja allergiaravim,“ toob Türk esimesena välja. “Kui esineb kroonilisi haiguseid ja võetakse retseptiravimeid, siis kodust kaugemale puhkama minnes tuleb need kaasa võtta.” Samuti võiks olemas olla kraadiklaas kehatemperatuuri mõõtmiseks. Võimalusel panna esmaabikotti ka niisked salvrätikud ja desinifitseeriv geel kätele.
Loomulikult veedame suvel rohkem aega päikese käes. „Seega võiks alati olla kaasas päikesekaitsekreem päikesepõletuste ennetamiseks ja aaloe- või dekspantenooligeel naha rahustamiseks pärast päevitamist,“ ütleb õde.
Ta rõhutab, et palavate ilmadega tuleb tarbida piisavalt vedelikku, et ennetada organismi vedelikupeetust.
Nahavigastused ja verejooksud
Nahavigastuste jaoks võiksid olla alati olemas antiseptilised vahendid desinifitseerimiseks ning eri suuruses plaastrid ja sidemed. „Tasub pidada meeles, et vesinik, jood ja briljantroheline ei ole desinfitseerimiseks sobivad vahendid, kuna need kahjustavad kudesid. Apteegist saab valida spetsiaalse antiseptikumi, mis ei kipita,“ lausub õde.
„Haav tuleb puhastada. Kui midagi muud ei ole käepärast, siis piisab ka haava pesemisest tavalise jooksva puhta veega. Pärast seda kasutada haavageeli ja katta haav kinni kas sideme või plaastriga, kuna haav vajab paranemiseks niisket keskkonda,“ soovitab õde.
„Verejooksu korral tuleb alustada surve asetamisest verejooksule. Jäseme verejooksu korral võiks tõsta jäseme ka üles, aga see on lisameede mitte peamine. Jäseme võib tõsta südamest kõrgemale, sest see võib vähendada verevoolu ja verejooksu. Kui kahtlustad luumurdu või see tekitab tugevat valu, siis ära jäset jõuga tõsta. Tugeva verejooksu korral tuleb panna kannatanu lamavasse asendisse. Ninaverejooksuga kallutada pea ja ülakeha kergelt ettepoole, suhu valguv veri sülitada välja, ninasõõrmed suruda kinni 15 minutiks, ninale ja kuklasse võib asetada külmakoti või midagi jahedat. Kui verejooks ei peatu 15–30 minuti jooksul, helistada kiirabisse,“ selgitab õde.
Kukkumised ja traumad
Lastel ja noortel on suvised kukkumised ning traumad sagedamini seotud tõukerataste, rulluiskude ja rattaga sõitmisega ning batuudil hüppamisega. Just selleks tasub panna emaabikotti ka külmakoti, mida saab kasutada traumade ja näiteks ka putukahammustustest tekkinud turse vähendamiseks.
„Peatraumade ennetamiseks tuleb kanda kiivrit. Kui õnnetus on juhtunud, siis puhastada haav, peatada verejooks, asetada viga saanud kohale külma, vajadusel anda valuvaigistit. Trauma raskuse hindamine võib olla keeruline. EMO-sse tuleb pöörduda suuremate haavadega või haavadega, kust tuleb palju verd, samuti näopiirkonna haavadega. Peatraumadega tuleb kindlasti pöörduda EMO-sse juhul, kui vigasaanu oksendab, kaebab nägemishäireid, käitub ebatavaliselt.
Peatraumadega tuleb kindlasti pöörduda EMO-sse juhul, kui esineb oksendamine, nägemishäired, ebatavaline käitumine.
Jäsemetraumadega tasub pöörduda traumapunkti, kui jäse on deformeerunud või kaotanud oma funktsiooni. Kui tekib kahtlus, siis saab pidada nõu perearsti nõuandeliinil 1220,“ kirjeldab õde.
Putukahammustused
Üks oluline suvine terviserisk on putukahammustused – sellepärast peaksid olema reisiapteegis neid leevendavad vahendid: sügelust, punetust ja turset vähendavad allergiavastased tabletid, hüdrokortisoonisalv. Lisaks kasutatakse putukahammustustest tekkinud turse vähendamiseks külmakotti või -kompressi.
„Kui liigute palju kohtades, kus on sääski, parme, siis kanda pikkade varrukatega särki, pikki pükse ja peakatet, kasutada putukatõrjevahendit. Sääsehammustust leevendab külmakompress, allergiasalvid või -tabletid,“ ütleb õde.
Herilase ja mesilase nõelamise korral tuleb eemaldada nõel pintsettidega ning turse ja valu leevendamiseks kasutada külmakompressi. „Allergilise reaktsiooni korral kasutada allergiaravimit. Kui tekivad hingamisraskused, tugev turse või teadvuse kaotus, siis kutsuda kiirabi,“ rõhutab ta.
Puukentsefaliidi vastu on mõistlik end suve hakul vaktsineerida. „Kui puuk on hammustanud, siis proovida eemaldada puuk pintsettidega. Pärast puugihammustust jälgida ja haiguse kahtlusel perearsti poole pöörduda,“ sõnab Türk.
Lisaks tasub olla tähelepanelik roomajate suhtes. „ Eesti ainus mürgine roomaja on rästik. „Tema hammustus võib põhjustada valu, turset, iiveldust, harvem raskemaid reaktsioone. Hammustada saanud jäset hoida liikumatult ja südamest allpool, kutsuda kiirabi või pöörduda kiiresti EMO-sse. Hammustada saanud kohta võib puhastada. Kindlasti ei tohi seda lisaks vigastada või asetada sellele külmakotti, mis kahjustab kudesid,“ selgitab õde.
Kust saada kiirelt abi?
Kuna õnnetuste korral on ehmatus suur, siis on hea meelde jätta või salvestada telefoni perearsti nõuandeliini, häirekeskuse ja mürgistusinfoliini telefoninumbrid:
Perearsti nõuandeliin: 1220
Häirekeskus: 112
Mürgistusinfoliin: 16662