Kognitiiv-käitumisteraapia on üheaegselt nii plaanipärane kui paindlik


Selle teraapiavormi sisuline eesmärk on leida üles toimetulekut mittetoetavad uskumused ja käitumismustrid ning asendada need sellistega, mis aitavad inimesel paremini erinevate olukordadega kohaneda.


Lühidalt öeldes: see, kuidas me erinevaid asju tõlgendame, määrab viisi, kuidas me reageerime ja käitume. Sellest omakorda tekitab tagasiside, mille alusel meie algsed tõlgendused kinnitatakse või ümber lükatakse ning käitumine jätkub.

Kognitiiv-käitumisteraapia (KKT) tugineb kolmele põhimõttele:

  • eeldus, et inimene on võimeline vastava kogemuse, motiveerituse ja tähelepanu pööramise korral saama teadlikuks oma mõtlemisprotsessist;
  • viis, kuidas inimesed sündmustest mõtlevad, neid tõlgendavad ja konstrueerivad, mõjutab nende emotsionaalseid ja käitumuslikke reaktsioone;
  • inimesed tulevad paremini toime, kui nad kohandavad oma kognitiivseid ja käitumuslikke reaktsioone oludele sihipäraselt.
KKT on aktiivse, praktilise, olevikule keskenduva ja kindla ülesehitusega teraapia. Kõik see muudab protsessi arusaadavaks ja juhitavaks ka teraapias osaleva inimese jaoks.

Samal ajal on KKT oma vormilise plaanipärasuse kõrval siiski sisuliselt paindlik ja loominguline, tugineb usalduslikul ning aktiivsel koostöösuhtel terapeudi ja teraapias osaleja vahel.

Viimase roll on olla terapeudile aktiivne ja iseseisev partner. Terapeut on küll keskmiselt aktiivsem protsessi juhtija, kuid juhindub peaasjalikult reaalsest koostööst oma kliendiga. See ei tähenda siiski, et KKT oleks jõukohane ainult kognitiivselt väga võimekatele klientidele. Teraapias toimuv kohandatakse kliendi järgi nii, et tal oleks igal juhul võimalus võtta aktiivse partneri roll.

Meetodid, mida käitumismustrite muutmiseks rakendatakse, on suunatud inimese jõustamisele, et ta suudaks ise jälgida ja analüüsida endaga toimuvat, välditakse veenmist ja keelitamist.

Terapeutilise protsessi eesmärk on inimesele anda vahendid ja viisid iseenda abistamiseks ja toetamiseks.


Kastutatakse selliseid meetodeid nagu astmeline harjutamine, käitumiseksperimendid, mõtete märkamise ja neile kohanemist võimaldava vastuse leidmine, mõtete tõesuse kontrollimine ja tagasilanguste ennetamine.

Terapeutilise protsessi eesmärk on inimesele anda vahendid ja viisid iseenda abistamiseks ja toetamiseks. See tähendab, et teraapia protsess viiakse võimalikult kiiresti teraapiaruumist välja, näiteks regulaarsete kodutööde kaudu, mida inimene teeb teraapiaseansside vahelisel ajal.

Kõik see loob võimalused hoida teraapiaprotsess suhteliselt lühike, terapeudiga ei pea kohtuma igal nädalal.

Kognitiivse käitumisteraapia erinevad mudelid leidnud oma koha meeleolu- ja ärevushäirete ravis; traumajärgsete häirete, sõltuvushäirete, söömishäirete, psühhootiliste häirete, samuti somaatiliste haiguste nagu kroonilise valu, unehäirete ja psühhosomaatiliste reaktsioonide ravis.

Kognitiiv-käitumisteraapia koolkond on kasvanud tänaseks päevaks mitmekülgsete võimaluste ja väljunditega teraapiaks, millel on siiski tugev, teistest eristuv ja teaduslikult tõendatud teoreetiline alus.

Klassikaline kognitiiv-käitumisteraapia on näidustatud paljude psüühikahäirete korral, mitmed edasiarendused (metakognitiivne teraapia, teadvelolekupõhised meetodid, skeemiteraapia, kaastundele keskenduv teraapia, aktsepteerimise ja pühendumise teraapia, dialektiline käitumisteraapia jt) laiendavad seda nii häirete (näiteks komplekse traumajärgse stressihäire ravi, söömishäired, isiksusehäired) kui sekkumisvõimaluste osas.

Margus Laurik

Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut

Margus Laurik on lõpetanud Tallinna Ülikooli psühholoogia eriala (2008) ja saanud magistrikraadi nõustamispsühholoogias (2010). Erilist huvi pakuvad Margusele ärevushäired, madala enesehinnangu probleemid ja traumajärgsed probleemid.