Uuringud

Elektrokardiograafia ehk EKG on kiire ja valutu uuring, mis annab kehale asetatud elektroodide abil infot südame löögisageduse ja erinevate rütmihäirete kohta. Uuringuga saab hinnata ka südamelihase verevarustuse häireid (südamelihase isheemia), läbipõetud südamelihase infarkti ning südamekambrite ülekoormust ja suurenemist.

Kuidas uuringut tehakse?

• EKG tegemise ajal tuleb lamada selili.
• Elektroodid kinnitatakse kätele-jalgadele ja rindkerele.
• Uuringu ajal ei tohi liigutada, rääkida ega köhida.
• Ägeda haiguse korral, näiteks nagu püsiv valu rinnus,
  võivad EKG- s muutused toimuda suhteliselt kiiresti. Seetõttu
  võib osutuda vajalikuks korduv EKG-registreerimine lühikeste
  ajavahemike järel.

Broneeri aeg

Holter-uuring on südametegevuse registreerimine elektrokardiogrammina ehk EKG-na 24 tunni jooksul. Vastupidiselt lühiajalisele lamades registreeritud EKG-le salvestatakse sellel uuringul EKG igapäevase tegevuse ja öörahu tingimustes. Uuring on vajalik südame rütmihäirete avastamiseks, ja blokaadide kindlakstegemiseks ning ravi tõhususe hindamiseks.

Uuringu tulemusi hindavad kardioloogid ja nendest antakse teada suunanud arsti kaudu või meie keskusest.

Soovitame uuringut, kui

• esinevad tuntavad rütmihäired
• on vaja välja selgitada EKG-l registreeritud rütmihäirete iseloom ja sagedus
• rütmihäired esinevad pärast läbipõetud südameinfarkti
• on vaja teha kindlaks rütmihäirete vastase ravi efektiivsus
• esinevad ebaselge päritoluga nõrkushood või korduvad teadvuskaotushood

Kuidas uuringut tehakse?

• Rindkerele kinnitatakse EKG-elektroodid
• Keha külge kinnitatakse andmeid salvestav aparaat
• Seejärel võib uuritav minna koju ja teha igapäevaseid tegevusi
• Kaasa antakse päevik, kuhu tuleb märkida kõik toimingud, kaebused, nende esinemise kellaaeg ja tegevus selle esinemise hetkel
• Uuringu ajal soovitatakse hoiduda intensiivsest füüsilisest tegevusest, nt sportimine. Aparaat ei tohi saada märjaks, mistõttu tuleb hoiduda pesemisest
• Aparaati ei ole lubatud ise ära võtta. See eemaldatakse meie keskuses järgmisel päeval umbes samal ajal, kui ta paigaldati

Perearsti saatekirjaga on Holter-uuringu visiiditasu teile 5 eurot. Uuringu eest tasub teid suunanud perearst haigekassa kaudu.

SARS-CoV-2 antikehade kiirtestiga saab hinnata, kas patsient on tõenäoliselt olnud mingil hetkel nakatunud uue koroonaviirusega. Kiirtestiga hinnatakse IgM ja IgG tüüpi antikehade olemasolu. Positiivse vastuse korral (eelkõige IgG antikehade leidumisel) on patsient suure tõenäosusega olnud mingil hetkel nakatunud uue koroonaviirusega, kuid ei ole enam haige ega nakkusohtlik.

NB! Kiirtest ei näita antikehade arvu! Kui on vajalik sertifikaati antikehade leidumise kohta, siis soovitame kvantitatiivset antikehade analüüsi veeniverest (hind 21,50 €). Kiirtesti eeliseks on madalam hind ja kiiremini saabuv vastus, kuid antikehade leidumise korral ei saa anda lubadusi haigusevastase immuunsuse kestuse kohta.

Kellele?

Antikehade kiirtest on mõeldud ainult neile, kellel ei ole viimase 2 nädala jooksul olnud haiguse sümptomeid ega kokkupuudet COVID-19 haigega.

Kuidas test toimub?

Proov võetakse näpuverest. Antikehade kiirtest on antikehade tuvastamisel vähem tundlik kui veeniverest võetav test.

Kui kiiresti saab tulemused?

Koroonatesti vastus saabub 10-15 minuti jooksul.

Koroonaviiruse SARS-CoV-2 läbipõdemisel tekivad inimese verre viirusevastased IgG-tüüpi antikehad, mis näitavad organismi vastureaktsiooni viirusele. Sarnaselt tekivad antikehad ka vaktsineerimise järel. Antikehad tekkivad 2.-3. haigusnädalal või pärast vaktsineerimist ning jäävad püsima vähemalt pooleks aastaks.

Koroonaviiruse IgG antikehade kvantitatiivne analüüs ei näita ainult antikehade olemasolu nagu antikehade kiirtest, vaid ka nende numbrilist taset. Nii on selle analüüsi abil võimalik tuvastada organismis tekkinud koroonaviiruse vastaste antikehade tase proovi andmise hetkel.

Positiivne antikehade testi tulemus viitab koroonaviiruse SARS-CoV-2 poolt põhjustatud infektsiooni läbipõdemisele, hilises staadiumis COVID-19 haigusele või vaktsineerimisest tekkinud antikehade olemasolule.

Kellele ja millal?

IgG antikehade kvantitatiivset analüüsi soovitame teha mitte varem kui kolm nädalat peale sümptomite avaldumist, positiivset PCR testi või vaktsineerimist.

IgG antikehade analüüs ei sobi koroonaviiruse olemasolu esmaseks diagnoosimiseks! Haiguse kahtluse korral tuleb teha PCR-test ninaneelumaterjalist.

Kuidas test toimub?

Antikehi määratakse veeniverest, mille andmiseks ei pea olema söömata-joomata.

Kui kiiresti saab tulemused?

Analüüsi tulemuse saad teada tavaliselt järgmisel tööpäeval. Tulemuse leiad Digilugu.ee keskkonnast, vajadusel saad ka paberkandjal vastuse ja sertifikaadi.

Kus testi teha saab?

Kõigis Confido kiirkliinikutes ja Confido peamajas. Märgi eelistatud asukoht broneerimisvormi või küsi lisa telefonil 1330!