Dr Ailen Aluri, naistearst

Kas teadsid, et emakakaelavähki on võimalik vältida?

Igal aastal diagnoositakse Eestis 150-160 emakakaelavähi juhtu. Kuid paljud naised võiks terveks jääda, kui nad oleksid end selle tõsise haiguse vastu vaktsineerinud.

Emakakaelavähi esinemissagedus Eestis ei vähene, vastupidi – Eesti Vähiliidu andmetel on viimastel aastatel haigestumuskordaja alla 50-aastaste naiste hulgas tõusnud ligikaudu 10% ning emakakaelavähk on haigusjuhtude arvult naiste seas teisel kohal. Haigestuvad peamiselt just nooremad naised vanuses 30-50 eluaastat.

Vähieelne seisund võib kesta 10-25 aastat, kuid on ka kiiresti arenevaid vorme. Õigeaegselt avastatuna on emakakaelavähk hõlpsasti diagnoositav ja ravitav.

Papilloomiviiruse osa vähi tekkes

Emakakaelavähi peamiseks riskiteguriks peetakse inimese papilloomiviirust (HPV), mis levib sugulisel teel. Seetõttu võib viirusega nakatuda iga seksuaalselt aktiivne inimene.

Inimese papilloomiviirust levitavad võrdselt nii mehed kui ka naised. Sellesse nakatumisest ei anna meile aimu mingid sümptomid ja kaebusi ei teki. Seetõttu levibki viirus väga hõlpsalt.

„Inimese papilloomiviirust levitavad võrdselt nii mehed kui ka naised. Sellesse nakatumisest ei anna meile aimu mingid sümptomid ja kaebusi ei teki. Seetõttu levibki viirus väga hõlpsalt,“ selgitab Confido Erameditsiinikeskuse günekoloog Ailen Aluri. Papilloomiviirusi on olemas üle saja tüübi, vähki tekitab neist vaid osa. Enamik HPV alatüüpidest on ohutud ja taanduvad iseenesest. Ent kõrge riskiastmega viirusetüübid põhjustavad emakakaelavähki või emakakaela epiteelirakkude muutusi, millest võib areneda kasvaja.

Papilloomiviiruse tüübid HPV16 ja HPV18 põhjustavad 70% emakakaelavähi juhtudest. HPV6, HPV11 põhjustavad umbes 90%-l nakatunutest suguelundite tüügaste teket.

Ainus Eestis teostatud HPV levimusuuring (Uusküla 2010) on näidanud, et 18–35-aastaste naiste seas on kuni 38% nakatunud HPV-ga. Emakakaelavähi suhtes kõrge onkogeense (vähki tekitava – toim) riskiga HPV-ga oli nakatunud 21% naistest, sh 6,4% HPV16 tüvega ja 0,6% HPV18 tüvega. Seega on Eestis Lääne-Euroopa riikidega võrreldes suhteliselt kõrgenii üldine HPV kui onkogeensete HPV viiruste kandlus.

Emakakaelavähki saab ära hoida

Kuid emakakaelavähki haigestumise vastu on võimalik ennast vaktsineerida. See annab kaitse HPV16 ja HPV18 poolt põhjustatud vähieelsete muutuste ja -emakakaelavähi vastu.

Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist, mis tehakse kuue kuu jooksul.

Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist, mis tehakse kuue kuu jooksul. Vaktsiin annab kõige tõhusama kaitse neile, kes pole suguelu veel alustanud. Vaktsineerimise efektiivsus on teaduslikult tõestatud 9–15-aastastel lastel ja noorukitel ning 16-26-aastastel naistel. Kuid vaktsineerida võivad end lasta kõik naised, kes elavad suguelu, sest on võimalik, et nad pole kõrge riskiastmega HPV tüvega nakatunud.

Eestis on registreeritud kaks HPV vastast vaktsiini – kahevalentne Cervarix ja neljavalentne Gardasil. Mõlemad vaktsiinid kaitsevad kahe kõige ohtlikuma alatüübi (HPV16 ja HPV18) vastu.

Praegu HPV vastane vaktsineerimine riiklikku vaktsineerimiskalendrisse ei kuulu ja kuna haigekassa selle eest ei tasu, seda tuleb teha patsiendil endal. Kuid selle lisamist riiklikku vaktsineerimiskalendrisse kaalutakse. Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi teadlased on kindlaks teinud, et 12-aastaste tüdrukute HPV vastane vaktsineerimine hoiaks nende eluea jooksul ära pooled emakakaelavähi haigus- ja surmajuhtudest. Neljavalentse vaktsiini kasutamisel hoitaks naistel lisaks ära ligi 80% genitaaltüügaste haigusjuhtudest.

Sõeluuringutel osalemine on oluline

Oluline on siiski teada, et vaktsineerimine ei välista emakakaela vähki haigestumise võimalust täielikult, kuid vähendab oluliselt sellesse haigestumise riske. Lisaks HPV16-le ja HPV18-le on veel teisi kõrge riskiastmega HPV tüvesid, mille vastu kaitse puudub. Seega tuleks hoolimata vaktsineerimisest käia iga-aastases günekoloogilises kontrollis ja lasta teha PAP-testi.

Oluline on siiski teada, et vaktsineerimine ei välista emakakaela vähki haigestumise võimalust täielikult, kuid vähendab oluliselt sellesse haigestumise riske.

„HPV vaktsiinid on efektiivsed ja hästi talutavad ning uuringud lubavad oletada, et emakakaelavähi vältimisel on nad sama efektiivsed kui hästi läbiviidud skriiningprogrammid (sõeluuringud – toim) koos PAP-testiga. Tuleb siiski rõhutada, et emakakaelavähi skriiningprogrammid on igal juhul vajalikud, et leida ja ravida haigusjuhte, mille on põhjustanud vaktsiinis mittesisalduvad onkogeensed HPV tüved ning uurida naisi, keda ei ole (veel) vaktsineeritud. See tähendab, et vaktsineerimine HPV vaktsiiniga peab olema naise väga teadlik otsus, sest vaatamata vaktsineerimisele tuleb tal emakakaelavähi ennetamiseks jätkuvalt sõeluuringutes osaleda,“ tõdevad Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi teadlased uuringus „Inimese papilloomiviiruse vastaste vaktsiinide kulutõhusus Eestis“.

Kui soovid endale kindlustunde tagada ja ennast emakakaelavähi vastu vaktsineerida või selle üle aru pidada, kas vaktsineerida või mitte, tule Confido Erameditsiinikeskusesse naistearsti või peremeditsiini eriarsti vastuvõtule.

Naistearstid soovitavad

Emakakaelavähi ärahoidmiseks ja varaseks avastamiseks on tähtis:

  • regulaarne kontroll naistearsti juures
  • HPV kui peamise emakakaelavähi riskiteguri vastane vaktsineerimine enne suguelu algust
  • emakakaelavähi sõeluuringul osalemine (ka juhul, kui oled HPV vastu vaktsineeritud)
  • sugulisel teel levivatest haigustest hoidumine
  • mittesuitsetamine

Broneerin aja naistearsti konsultatsioonile

Dr Ailen Aluri

Naistearst

Dr Ailen Aluri on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ravi eriala (2000) ning sünnitusabi ja günekoloogia eriala (2007). Igal aastal osaleb Ailen rahvusvahelistel günekoloogia ja sünnitusabi või viljatusravi konverentsidel.