Kas korralik hammaste pesemine võib tõesti eemal hoida dementsust? Üha rohkem uuringuid seob suutervise ajutervisega. Milliseid omavahelisi ootamatuid seoseid viimastel aastatel on leitud, kirjutavad Confido sisekliiniku juht ja neuroloog professor Toomas Toomsoo ning Confido Tartu hambakliiniku juht ja hambaarst dr Kristiina Liigant.
Kui rahvusvaheline teadlasterühm 2019. aastal Alzheimeri tõvesse surnud inimeste ajukudet uuris, leidsid nad sealt midagi, mida poleks osanud oodata: bakteri, mille õige elupaik on hoopis suus. Porphyromonas gingivalis – kroonilise igemehaiguse põhjustaja – oli millegipärast jõudnud läbi vereringe ja üle hematoentsefaalbarjääri otse ajju.
Ajakirjas Science Advances avaldatud uuring läks veelgi kaugemale: teadlased leidsid patsientide ajust ka bakteri toodetud mürgised ensüümid, nn gingipaiinid, mille hulk käis käsikäes Alzheimerile iseloomuliku tau-valgu kahjustusega. Kui hiiri suu kaudu sama bakteriga nakatati, koloniseeris see nende aju ning käivitas beeta-amüloidi tootmise – see on sama valk, mis kuhjub Alzheimeri-patsientide ajus. Korrelatsioonist sai järsku usutav mehhanism.
Sellest hetkest on idee suu ja aju ühendusest teadusmaailmas hoogu kogunud. Lugu on aga keerulisem, kui pealkirjad lubavad.
Kuidas saavad bakterid suust ajju?
Suu on keha üks bakterirohkemaid paiku ja enamasti elavad bakterid seal rahumeelselt. Probleem algab siis, kui tekib igemepõletik. Iga kord, kui veritsevate igemetega inimene hambaid peseb või toitu mälub, võivad bakterid pääseda vereringesse. Sealt edasi on neil teoreetiliselt võimalik liikuda kaugematesse elunditesse, sealhulgas ajju.
Teine, kaudsem tee kulgeb igemepõletiku kaudu. Ravimata igemehaigused võivad progresseeruda parodontiidiks, mille korral ei ole põletikust haaratud enam ainult igemed, vaid ka muud hammaste kinnituskoed.
Parodontiit hoiab kehas püsivat madalatasemelist süsteemset põletikku: veres ringlevad pidevalt põletikumarkerid. Just sellist kroonilist põletikku peetakse üheks teguriks, mis soodustab närvirakkude kahjustumist ja neurodegeneratsiooni. Suu ei pruugi seega aju otseselt „nakatada“, vaid võib lihtsalt hoida organismi pidevas ärrituses.
Hüpoteesi uuritakse Alzheimeri patsientidel
Kõige otsesem katse hüpoteesi proovile panna oli GAIN-uuring: 643 kerge kuni mõõduka Alzheimeri tõvega patsienti said ravimit, mis oli loodud blokeerima just gingipaiine. Kui bakter tõesti haigust põhjustab, oleks bakteri relvituks tegemine pidanud haiguse kulgu aeglustama.
Tulemus oli pettumus: ravim ei saavutanud oma peamisi eesmärke ei mälu ega igapäevase toimetuleku näitajatel. Ainult patsientidel, kelle süljes oli bakteri DNA-d, ilmnes ühel kognitiivsel testil mõõdukas aeglustumine, kuid mitte toimetuleku näitajal.
Selle aasta seisuga pole ükski suur inimuuring suutnud näidata, et patogeensete suubakterite vaigistamine inimese kognitiivset langust ennetaks või aeglustaks.
Lisaks on alati lahtine küsimus põhjuslikkuse suunast: võib-olla ei vii halb suuhügieen dementsuseni, vaid hoopis algav dementsus paneb inimese oma hammaste eest halvemini hoolitsema.
Paljude uuringute kvaliteet on tagasihoidlik ja segavaid tegureid, nagu inimese vanus, suitsetamine, diabeet, haridustase, on raske täielikult välja arvata.
2024.–2025. aastal ilmunud koondanalüüsid leiavad siiski järjekindlalt väikese kuni mõõduka seose igemehaiguste ja kognitiivse languse vahel. Mõned suured kohortuuringud näitavad, et inimestel, kes käivad regulaarselt hambaarsti juures puhastuses ja pesevad sageli hambaid, on dementsuse risk väiksem – ja see seos püsib ka pärast nimetatud segavate tegurite arvesse võtmist.
Mitte ainult ajutervise küsimus
Teisisõnu: tõendid ei ütle, et hambahari ehk hea suuhügieeni hoidmine aju kaitseb, aga need osutavad järjekindlalt selles suunas. Ja erinevalt paljudest dementsuse riskiteguritest, nagu vanus või geenid, on suutervis midagi, mida inimene saab ise muuta.
Pealegi ei piirdu panus ajuga. Parodontiit on seotud südame-veresoonkonnahaiguste, diabeedi ja rasedustüsistustega (enneaegne sünnitus, lapse madal sünnikaal), nii et igemete tervena hoidmine tasub end ära sõltumata sellest, kuidas aju-vaidlus kunagi laheneb.
Kas siis hambahari kaitseb aju? Aus vastus on: võib-olla, osaliselt, kaudselt – ja kindlasti mitte üksi. Aga harja kätte võtmiseks on häid põhjusi niigi küllaga. See, et võib-olla hoiab see ka mõtted selgemana, on lihtsalt boonus.
Isegi kui suutervise seos ajutervisega lõpuks tagasihoidlikuks osutub, ei kaota sellest keegi midagi – võita on aga palju.
Praktilised soovitused suuhügieeni hoidmiseks
Teadlased on lubadustega ettevaatlikud, kuid praktilised soovitused on lihtsad:
- Harjake hambaid kaks korda päevas kahe minuti jooksul.
- Puhastage igapäevaselt hambavahesid niidi või hambavaheharjakesega – võtmesõna on regulaarsus.
- Käige korralises kontrollis ja puhastuses hambaarsti või hügienisti vastuvõtul – ennetus annab eelise!
- Ärge jätke igemepõletikku ravimata: mida varem ravida, seda parem. Igemehaiguste ja parodontiidi õigeaegne diagnoosimine ja professionaalne ravi koos põhjaliku koduse suuhügieeniga on otsene investeering pikaealisusse ja üldisesse heaolusse.