Tänavu, juunikuu seisuga on toimunud juba 92 kergliikurijuhi osalusega õnnetust. Elektritõukeratastega juhtunud õnnetustes on levinuimad pea- ja näovigastused ning sagedased on hambatraumad, mille tagajärjel võib tekkida näiteks hambamurd, -mõra või lüüakse hammas suust välja. Kui esimene ravi on möödas, siis saab mõelda ka väljatulnud hammaste asendamisele.
Millest alustada ja kuidas ravi implantaatidega toimub, selgitab Confido hambaarst dr Aljona Kruglova.
Mis suus pärast hamba väljakukkumist juhtub? „Pärast hamba väljakukkumist täitub alveool verehüübega ja hakkab kujunema uus luukude,“ selgitab dr Kruglova. Puuduva hamba asendamiseks kasutatakse üldjuhul implantatsiooni. Implantaadi paigaldamine pärast hamba eemaldamist sõltub erinevatest faktoritest, näiteks luu kvaliteedist, põletiku olemasolust, igeme tervisest, haava paranemisest. „Kui implantaat on kvaliteetselt paigaldatud, on see püsiv lahendus, mis tundub nagu oma hammas,“ ütleb dr Kruglova.
Kuidas implantatsioon töötab? „Lõualuusse paigaldatakse hambaimplantaat, mis asendab hambajuurt, ning selle peale kinnitatakse kroon ehk uus hammas. Implantatsiooniga saab taastada nii üksiku hamba, mitu hammast kui ka kogu hambarea funktsiooni ja esteetika,“ selgitab hambaarst.
Lisaks implantaadile võib väljatõmmatud hammast asendada hambasillaga, kus asendushammas kinnitatakse kahe naaberhamba külge, mis on lihvitud tugihammasteks, või proteesiga ehk plastikust või metallist plaadiga, mille küljes on kunsthambad. Implantaat on aga anatoomiliselt ja funktsionaalselt kõige sarnasem pärishambale.
„Implantaat võib olla parem valik siis, kui soovitakse vältida naaberhammaste lihvimist silla valmistamiseks. Samuti aitab implantaat säilitada lõualuud ning võrreldes eemaldatava proteesiga annab sageli parema stabiilsuse ja püsivuse,“ ütleb dr Kruglova.
Implantaadi eelised sildade ja proteeside ees on järgmised:
- See säilitab lõualuu, mis võib hakata hamba kaotuse piirkonnas taanduma.
- See ei mõjuta teisi hambaid, erinevalt sillast, mis vajab tugihammaste lihvimist.
- Esteetika ja funktsioon on parimad – implantaat toimib ja näeb välja nagu loomulik hammas.
- Pikk eluiga – korraliku hooldusega võib kesta kaua.
- Suu tervikuna püsib stabiilsem – ei tekita nihkumisi ega hammaskonna ebastabiilsust.
Kui kaua tuleks implantaadi paigaldamisega oodata?
Kui plaanitakse paigaldada hambaimplantaat, on olemas kolm võimalust, millal see paigaldada:
- Kohene implantatsioon – implantaat paigaldatakse samal ajal hamba eemaldamisega või äratulekuga. Seda tehakse juhul, kui igemed ja lõualuu on terved ning põletikku ei esine.
- Varajane implantatsioon (4–8 nädalat pärast hamba eemaldamist/äratulekut) – sobib, kui piirkonnas oli kerge põletik või kui tuleb oodata pehmete kudede esmast paranemist.
- Hilinenud implantatsioon (3–6 kuud pärast eemaldamist/äratulekut) – tehakse siis, kui esines ulatuslik põletik või kui on vajalik luu siirdamine.
Samas ei tasu hamba asendamist implantaadiga ka pikalt edasi lükata: aja jooksul võib luukude koos pehmete kudedega veelgi väheneda, mis hiljem raskendab implantatsiooni. Kõrval asuvad hambad võivad oma asendit muuta ning liikuda eemaldatud hamba piirkonda, see võib pärast takistada implantaadi paigaldamist.
„Paranemisprotsessi käigus võib tekkida luu ja pehmete kudede kadu ja kõrval asetsevad hambad võivad muuta asendit, tehes hiljem implantaadi paigaldamise keerulisemaks,“ ütleb dr Kruglova.
Kas implantaadid sobivad kõigile?
Implantaati ei saa paigaldada lõualuusse, mis veel kasvab – seega ei sobi implantatsioon lastele. Viimastel aastakümnetel on aga implantaatravi kasutamine kasvanud üle 65-aastate inimeste seas. Dr Kruglova selgitab, et ülemist vanusepiiri hambaimplantaatide paigaldamisel ei ole. Implantaate paigaldatakse edukalt ka 70-, 80- ja isegi 90-aastastele, kui nende üldtervis ja suuhügieen seda võimaldavad.
„Implantaadi paigaldamise oluline kriteerium on lõualuu kvaliteet ja maht, patsiendi üldine tervis ning korraliku suuhügieeni hoidmine. Vanus ise ei ole tavaliselt otsustav tegur,“ ütleb ta.
„Ravi võivad keerulisemaks muuta halvasti kontrollitud diabeet, rohke suitsetamine, teatud luuhaigused ning mõned ravimid, mida kasutatakse osteoporoosi või vähi raviks. Enne protseduuri tegemist tuleb oma raviarsti juures teha kõik vajalikud analüüsid ja otsustada, kas implantaati on võimalik panna.“