Dr Eret Jaanson, peremeditsiini eriarst

D-vitamiin aitab pimeda aja reipamalt üle elada

Kätte on jõudnud aeg, mil päikesevalgust on järjest vähem ja ka UV-kiirgus pole enam kuigi intensiivne. Kuid just nende kahe mõjul tekib meie kehas D-vitamiin. Doktor Eret Jaansoni sõnul peaks juba praegu iga inimene hakkama mõtlema D-vitamiini lisaallikale.

Miks on D-vitamiin vajalik?

D-vitamiin on meie organismile väga vajalik. Ta hoiab meie luud tervena, kindlustades neile vajaliku kaltsiumi. Samuti tagab D-vitamiin lihaste hea kontraktsioonijõu.

Sügis-talvel põevad lapsed tihti viirushaigusi ja on n-ö tatised. Põhjus võib olla organismi D-vitamiini madalas tasemes.

„Olen oma igapäevatöös kogenud, et kui inimene kurdab nn kevadväsimust, on üsna sageli selle põhjuseks D-vitamiini puudulikkus,” selgitab dr Jaanson. “Sügis-talvisel perioodil põevad lapsed päris tihti viirushaigusi ja on pidevalt n-ö tatised. Põhjus võib olla samuti organismi D-vitamiini madalas tasemes, sest lapsed viibivad üha vähem õues ja on rohkem ninapidi nutiseadmetes.”

Kust inimene D-vitamiini saab?

D-vitamiini peamine allikas on päikesevalgus ehk UV-kiirguse mõjul toodab seda meie enda nahk. Kuid D-vitamiini saame ka kala, eelkõige just rasvast kala süües. Tähtis on seegi, kuidas soolestik sinna sattunud D-vitamiiniga toimetab ehk kas ja kui palju toiduga saadud kogusest organismi imendub. Ja see on väga individuaalne.

Kui palju organismis D-vitamiini olema peaks?

D-vitamiini alumiseks piiriks loetakse Põhjamaades 75 nanomooli liitri kohta. Niisuguse näiduga on tõenäoliselt luud tugevad ja hammaste tervis hea, kuid sportlastele sellest ei piisa. Aktiivse lihastöö korral peaks näit olema vähemalt 125 nanomooli liitri kohta.

Ülemist piiri ei ole kokku lepitud, sest valdkond on veel läbi uurimata. Siiski on võimalus ka vitamiini ülekülluse tekkeks. Sellisel juhul on sümptomid sarnased D-vitamiini puudulikkusele.

Miks on eestlastel D-vitamiini tase madal?

Enamikul eestlastel on organismis D-vitamiini Põhjamaade miinimumtasemest vähem, selgus 2011. aastal dr Mart Kulli doktoritöö tarvis läbi viidud uuringutest. Miks?

Selleks on mitu põhjust. Toidust vajaliku D-vitamiini koguse saamiseks peaks me iga päev sööma 200–300 grammi lõhet, forelli või mõnda muud rasvast kala. Seda me aga kohe kindlasti nii ohtralt ei tarvita. Ka päikesevalgusega pole Eestis lood kiita, sest septembrist maini pole UV-kiirgus enam piisavalt tugev, et nahk saaks D-vitamiini sünteesida.

Kui palju D-vitamiini me vajame?

Täiskasvanud terve inimese päevane D-vitamiini vajadus on u 1000–1200 rahvusvahelist ühikut (IU) ehk 25–30 mikrogrammi. Aktiivselt liikuvatel ja sportivatel inimestel rohkem, sest ainevahetus nende lihastes ja luudes on intensiivsem. Kuni 12aastastel laste organism vajab päevas 400-800 IU-d ehk 10-20 mikrogrammi D-vitamiini. Kui tegemist on D-vitamiini puudusega, määrab arst suuremad annused.

Kuidas saada teada oma organismi D-vitamiini tase?

D-vitamiini taseme saab määrata vereanalüüsiga. Perearstid teevad tavaliselt analüüsi neile patsientidele, kelle kaebused – seletamatu väsimus, lihasvalud, meeleolu langus jms – viitavad D-vitamiini puudulikkusele.

Enne suurte annuste manustamist aga soovitan kindlalt vere D-vitamiini tase ära mõõta ja arstiga konsulteerida.

Kui sul ei ole kaebusi, kuid tunned huvi, milline on sinu vere D-vitamiini tase, saad Confido Erameditsiinikeskuses vastava analüüsi teha. Lisaks annavad meie perearstid või toitumisnõustajad soovitusi, milliseid annuseid tarvitada ning eelkõige, kuidas oma elustiili korrigeerides saab vältida igapäevase D-vitamiini taseme langust organismis.

Dr Eret Jaansoni sõnul võib ka omapäi ja ilma analüüsi tegemata hakata D-vitamiini võtma. “Seda isegi peab tegema, eelkõige siis D-vitamiini taset säilitavas ja puudulikkust ennetavates annustes,” selgitab ta. „Enne suurte annuste manustamist aga soovitan kindlalt vere D-vitamiini tase ära mõõta ja arstiga konsulteerida.“

Tule Confido Erameditsiinikeskusesse peremeditsiini eriarsti vastuvõtule ja lase mõõta oma D-vitamiini taset!

Broneerin aja perearsti konsultatsioonile

Dr Eret Jaanson

Peremeditsiini eriarst

Dr Eret Jaanson on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna (1998) ning seejärel läbinud peremeditsiini residentuuri (2002). Perearstina on dr Jaanson esimene nõustaja kõikide terviseprobleemide ja -küsimuste korral igas vanuses inimestele.