Viinakuradi küüsist pääsenud naised: iga kainena elatud päev on võitlus!

Viinakuradi küüsist pääsenud naised: iga kainena elatud päev on võitlus!

„Mul oli üks lahtine tekiilapudel. Jõin selle iga päev tühjaks ja ostsin siis uue asemele. Mäletan, kuidas ma istusin selle tühja pudeliga sauna eesruumis ja lihtsalt nutsin. Ma sain aru, et ei saa enam hakkama. Et ma ei ole võimeline sellest välja tulema, et ma pean alkoholile alla vanduma. Siis oligi see koht, kus tundsin, et vajan abi,“ kirjeldab üks nüüdseks alkoholiga lõpu teinud naistest.

Tervise arengu instituudi andmetel on Eestis 50 000–60 000 alkoholisõltuvuses inimest. Kui mehed julgevad oma alkoholilembust tunnistada, ehkki abi otsima ei kiputa, siis naisalkohoolikutele vaatab ühiskond sedavõrd viltu, et probleemist ei julgeta isegi rääkida. „Häbitunne oli tohutu,“ märgib üks alkoholisõltuvuses naistest. Kuna naiste joomine tundub justkui meeste omast häbiväärsem, kipuvad õrnema soo esindajad seda varjama. Vapraid naisi siiski on. Endise naisalkohooliku (jah, ta ütles selle välja!) Kaja Heinsalu juures koguneb iga nädal grupp naisi, kes on purjutamisele lõpu teinud. Kaja ise on kaine olnud 23 aastat. „Mulle ei meenu ükski naisalkohoolik peale minu enda, kes oleks julgenud oma looga avalikkuse ette tulla. Mehi on olnud, ka avaliku elu tegelaste seas, aga tuntud naistest ei meenu ükski. Nad on küll rääkinud oma räigetest pidutsemistest, aga mitte tunnistanud, et nad on alkohoolikud.“

Tervise arengu instituudi andmetel on Eestis 50 000–60 000 alkoholisõltuvuses inimest

Ka Kaja juures kogunevad daamid jätavad oma identiteedi pigem enda teada. Nimetagem neid seetõttu Sinililleks, Ülaseks, Lumikellukeseks ja Krookuseks. Seos kevadlilledega tekkis sõltuvuse seljatanud naiste lugusid kuulates – täpselt nagu varakevadised õitsejad, on ka nemad end välja rabelnud sügavast ja külmast pimedusest, kuhu ükski valguskiir ei küündinud. Praegu on vestlusringis aga säravad, hoolitsetud ja intelligentsed naised, keda pudeliga sõbrustamas on raske ette kujutada. Nad on ilusad ja rõõmsad nagu kevadlilled.

Alkoholism on ravimatu progresseeruv haigus

Koosviibimine Confido Erameditsiinikeskuse sõltuvusravikeskuses, mille juht ja nõustaja Kaja on, algab hurmavalt lõhnava teega. Kui osalejad on kohal, loetakse ette grupitöö kokkulepe, kus on kirjas, et grupis kuuldu jääb grupi vahele, kellegi üle ei mõisteta kohut, kedagi ei kritiseerita ega anta hinnanguid. Üksteise vastu ollakse lugupidavad. Kokkulepe on vajalik selleks, et kõik kohalolijad tunneksid ennast vabalt ja turvaliselt. Kuna erandina on grupis ajakirjanik, lepitakse kokku, et seekord räägitu gruppi ei jää. Koostöös kokku lepitud, loetakse ette inspireeriv päeva mõte ning iga osaleja tutvustab end, öeldes oma nime ning kainete päevade arvu.

Esimene naistest, keda nimetame Sinililleks, on kaine olnud üheksa kuud ja 20 päeva. Tema kõrval istuv Ülane on alkoholita veetnud 166 päeva. Lumikelluke on alkoholita vastu pidanud suvest saadik – kokku kaheksa ja pool kuud. „Jaanuaris oli tagasilangus, sellest on nüüd kaks kuud möödas,“ teatab ta vaikselt. Kõige värskem osaleja Krookus on kaine olnud 36 päeva. „Kaja ja alkohoolik,“ teatab koosoleku juhataja. „23 aastat kaine, meeles pidades seda, et alkoholism on ravimatu, progresseeruv ja surmaga lõppev haigus ning ainult täielik karskus võib teha meist normaalsed inimesed ja hoida meid sellistena.“ Iganädalane grupikohtumine jätkub nädalaringiga, kus osalejad räägivad, kuidas nädal on möödunud ja milliseid raskeid hetki on ette tulnud. Kaja laotab põrandale piltidega kaardid. „Räägime täna oma lood läbi pildikeele. Milline on teie sõltuvus? Kuidas see kujunes? Milline välja näeb?“ Naised asuvad pilte valima.

Tsüklid venisid mitmenädalasteks

„Minu pildi peal on kaljukits,“ sõnab Ülane. „Kits vaatab selja taha. Ka mina näen alkoholitarbimist tagasivaates. Kalju äär märgib seda, et alkoholiprobleem on ikkagi mu elus olemas ja nii see ka jääb.“ Ülase alkoholism kujunes välja nagu paljudel teistelgi – üksindusest. „Olin halvas suhtes, lastega kodus, tihti üksi ning hakkasin ennast alkoholiga lohutama. Mul oli üks lahtine tekiilapudel. Jõin selle iga päev tühjaks ja ostsin siis uue asemele. Mäletan, kuidas ma istusin selle tühja pudeliga sauna eesruumis ja lihtsalt nutsin. Ma sain aru, et ei saa enam hakkama. Et ma ei ole võimeline sellest välja tulema, et ma pean alkoholile alla vanduma. Siis oligi see koht, kus tundsin, et vajan abi.“

„Minul on kaks vastandlikku pilti,“ näitab Sinilill. „Nägudeta linnainimesed ja üksi voodil kükitav inimene – just nagu minu erinevad joomisperioodid.“ Tema joomine sai alguse juba enne 20. eluaastat. „Suvel malevas olles ja hiljem Tallinnas õppides kohtusin loominguliste inimestega – kogu see mühav linnaelu vajus nagu suur laine peale. Ma ei mäletagi, kas ma üldse kodus olin, see oli üks pidev kulgemine. Kellegi juurest mingisse korterisse, kuskil olid mingid kohad, kuhu toodi jälle alkoholi. See vältas ikka pikalt – kuni 29. eluaastani. Ühel hetkel tundsin, et tahan sellest kõigest välja. Otsustasin päeva pealt kaineks saada.“

Kaine aeg kestis üheksa aastat. Siis viisid suhteprobleemid järgmise joomiseni. „See algas vaikselt, aga siis jõin juba valdavalt üksinda. Hommikuti oli halb olla, hakkasin pead parandama. Sellised tsüklid võisid venida nädalasteks, isegi kahenädalasteks,“ kirjeldab Sinilill. „Jõudsin sellisesse kriisi, et ühel hetkel tundsin, et suren ära. Kogu elu pudises laiali. Tööd ei suutnud enam teha. Ka mees ei suutnud seda olukorda enam taluda. See pani tegutsema ja abi otsima.“

Alkoholist saab parim sõbranna

„Väga palju oli vastutust – kodu, majapidamine, töö, laps,“ kirjeldab Lumikelluke. „Lisaks sellele pidi olema ilus, sale, hoolitsetud. Kõik need asjad kokku. Ja siis ühel hetkel tekkisid finantsprobleemid, sest tulin ära töökohast, kus kolme kuuga täielikult läbi põlesin. Siis istusingi kodus ja laiutasin käsi: kellelegi ei ole mind vaja, olen vilets ja saamatu. Alkoholist sai ainus sõber ja lohutaja.“

Ma ei tea, kas mul üldse oli hetk, kui tunnistasin, et mul probleem on!

„Jõin kodus iga jumala päev ja lubasin, et homme enam ei joo,“ meenutab Lumikelluke. „Ühel hetkel pidin tunnistama, et olen alkohoolik. Siis ma nutsin, mulle tundus, et mismoodi mina ja mismoodi ma ei suuda alkoholist loobuda! Alkohol, millele ma alla jäin, on nagu see suur piison,“ näitab Lumikelluke valitud pilte. „See õrn taim siin käte vahel on aga sama habras kui tasakaal, mida on vaja hoida, et kaineks jääda.“

Grupi värskeima liikme Krookuse piltidel on üksik inimene mustas augus ning kaks tuulelohet lennutavat rõõmsat last. „Sellisena ma ennast tundsin, kui jõin. Sellise üksikuna,“ näitab Krookus esimest pilti. Tema joomine sai alguse nagu paljudel teistelgi pidutsemistest, hiljem aga eskaleerus juba üksinda alkoholiga pingeid maandades. „Kui aus olla, siis mulle meeldis juua. Leidsin ikka põhjuse. Asi ei olnud selles, et ma oleksin kartnud üksiolekut. Mulle meeldis üksinda olla. Ostsin poest paar „sõbrannat“ juurde ja väga hea oli,“ jutustab Krookus. „Kõik asjad sai ära tehtud – kinno mindud pudel kaasas, külla mindud pudel kaasas, tööle isegi.“

„Praegu olen energiat täis,“ näitab Krookus tuulelohega pilti. „Kuigi vahepeal tunnen küll – kui restorani minna või ka õhtul kodus olles –, et midagi on nagu puudu, aga see mõte tuleb korraks, saan pidama.“

„Ma ei tea, kas mul üldse oli hetk, kui tunnistasin, et mul probleem on!“ hakkab Krookus naerma. „Mind tõid Kaja juurde õde ja ema. Mina avastasin ja tunnistasin alles siin käies, et mul on probleem.“

Alkoholist loobumine on võrreldav leinaprotsessiga

„On vale arusaam, et abi peab otsima siis, kui on motivatsioon,“ märgib Kaja. „Minu kõige ekstreemsem juhtum on olnud, kus inimene toodi minu vastuvõtule sõna otseses mõttes vägisi, kahe inimese vahel. Motivatsioon ja mõistmine tekkisid alles siin käies.“

Alkohol kujuneb sõltlasele truuks kaaslaseks, parimaks sõbraks

„Alkohol kujuneb sõltlasele truuks kaaslaseks, parimaks sõbraks,“ selgitab Kaja. „Ja siis öelda inimesele, et sa pead joomise täielikult lõpetama, sellest sõbrast alatiseks loobuma, see tekitab väga-väga vastandlikke tundeid ja kindlasti hirmu. Omaks võtmine, et me oleme alkohoolikud, et meie elu juhib alkohol ning et me ei saa kunagi päris terveks, on pikk protsess.“

Alkoholist loobumist võib Kaja sõnul võrrelda leinaprotsessiga, mis koosneb eitamise ja kauplemise faasist, sellele järgnevast vihast, kurbusest ning lõpuks leppimisest. Enamik kohalolijaid leiab, et nad on jõudnud aktsepteerimise ehk leppimise faasi, kuid samas on sõltuvus väga salakaval ja aeg-ajalt võib ette tulla ka eelmisse faasi tagasi langemist. „Edasi-tagasi pendeldamine esimesel kolmel kuul ja isegi esimesel aastal on normaalne,“ lohutab Kaja. „Alkoholism on ikkagi vaimuhaigus ja stressisituatsioonis, olles väsinud või näljane, ilmub ta kusagilt päästva lahendusena.“

„Olen leppinud sellega, et mulle ei sobi alkohol. See teeb mind lamedaks ja nõmedaks. Ma ei taha olla lame ja nõme,“ märgib Ülane, kelle sõnul on joomine suuresti seotud ka sotsiaalsete normidega. „Joomist tunnustatakse kogu aeg. Kui ma töö juures ütlesin, et mina enam ei joo, siis oldi väga imestunud. Mis sul viga on? Kui ma purjus peaga tööl ringi kakerdasin, ei küsinud keegi, mis sul viga on. Mitte keegi! Mitte keegi ei öelnud, et sul on äkki probleem. Ei! Vastupidi! Sa oled jumala äge! Joome veel!“

Grupp toetab

„Ikka väga raske on alguses grupis välja öelda, et mina olen alkohoolik. Ma mõtlesin, et ei suudagi seda teha!“ nendib Ülane. „Sa oled täiesti katki ja siis lähed võhivõõraste inimeste juurde ja ütled välja oma kõige suurema hirmu ja häbi. See oli tõeline eneseületus!“

„Olin alguses grupiteraapiale väga vastu,“ meenutab Sinilill. „Kui aga Kaja ikka väevõimuga gruppi suunas, sain juba esimesel kohtumisel aru, kui palju sellest abi on. Et on teisi samasuguseid ka. Teiste toetus on väga oluline, samas ka arusaamine, et sa saad ise kellelegi abiks olla ja midagi anda, loob tohutult hea tunde.“

Alkoholism ei ole haigus, mida saab ravida ainult armastusega

„Ma ei saa juba puhtalt selle pärast juua, et kuidas ma tulen järgmine kord siia ja vaatan kõigile otsa, kõik raporteerivad, et neil on nii mitu kainet päeva, ja mina ütlen, et ma ei saanud hakkama,“ sõnab Lumikelluke.

„Kui ma siin veel ei käinud, ei arvanud ma üldse, et joomine on haigus,“ ütleb Krookus. „Tegelikult näen, et kõigil on sama muster, kõik lõpetavad üksi joomisega. Ka mind hoiab kainena see, et ma ei saa tulla siia ja öelda, et ma olen joonud. Ka pere ees on piinlik. Ma vean kõik alt, kui jooma hakkan.“

Pere suhtumine on oluline

„Kui on väga lähedane ja kallis inimene ja tema räägib sinuga, siis see motiveerib pingutama,“ nendivad koosviibijad. „Samas ähvardamine ja hirmutamine ei aita kindlasti. Et kui veel jood, siis lähed Wismarisse! Ja mitte selle poole peale, kuhu saab raha eest, vaid sinna, kus on prügikastitagused inimesed!“

„Sageli arvatakse – eriti naised, et kui ma armastan ja toetan teda rohkem, siis ta ei joo. Me räägime haigusest. Mida pereliige teha saab, on otsida professionaalset abi. See ei ole haigus, mida saab ravida ainult armastusega,“ ütleb Kaja.

12 sammu programm sõltuvushäirest taastumiseks

Minnesota mudelil põhinev maailmas aina enam praktiseeritav 12 sammu sõltuvusraviprogramm on tõenduspõhise meditsiini poolt tunnistatud kõige efektiivsemaks sõltuvusest taastumise meetodiks.

Loen lähemalt

Confido hakkas Ida-Virumaal sõltuvusravi pakkuma

Confido avas Sillamäel alkoholisõltlaste ravikeskuse, mis on ettevõtte esimene nõustamiskeskus väljaspool pealinna ning osa plaanist laieneda üle Eesti.

Confido Sõltuvusravikeskuse juhataja Kaja Heinsalu sõnul napib täna Ida-Virumaal võimalusi alkoholisõltuvusega toimetulekuks ning piirkonnas ei ole asutusi, mis pakuks sõltlastele tõenduspõhist ja süstemaatilist ravi. „Sõltuvus on krooniline haigus, millest vabanemine on pikaajaline protsess ja ilma asjatundliku abita väga keeruline. Loodan väga, et idavirulased julgevad tulla abi küsima, ning teavad, et saavad meie juures oma murele lahenduse,“ sõnas Heinsalu.

Confido Sõltuvusravikeskus on viimase aasta jooksul teinud tihedat koostööd Põhja Ringkonnaprokuratuuriga kriminaalses joobes juhtidele alkoholiravi osutades. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitikaosakonna nõuniku Krister Tüllineni sõnul panevad alkoholijoobes inimesed Eestis aastas toime ligikaudu 7200 vägivalla ja joobes juhtimise kuritegu. „Paljud neist vajavad uue ja korduva õigusrikkumise võimaluse vähendamiseks alkoholi kuritarvitamise häire ravi. Seetõttu on iga täiendav raviteenuse pakkumine, seda eriti alkoholi raviteenusega halvasti kaetud Virumaal, inimeste tervisekäitumise ja kogukonna turvalisuse parendamiseks igati oodatud,“ sõnas Tüllinen.

Confidos hakkab kord nädalas pühapäeviti alkoholi- ja narkosõltlasi nõustama hinnatud nõustaja Oksana Kozlova. „Sõltlased tihtipeale ei tunnista, et alkoholism ja narkosõltuvus on haigused ning hakkavad abi otsima liiga hilja, kui nende elu on peaaegu hävitatud. Nad on kaotanud töö, pere ja tervise,“ innustab Kozlova kõiki sõltuvusega kimpus olevaid inimesi või nende lähedasi esimesel võimalusel pöörduma abi saamiseks professionaalide poole. „Mida varem raviga alustatakse, seda kiirem ja kergem on sõltuvusest tervenemine,“ lisas ta. Sillamäe sõltuvuskabineti töö kõrvalt jätkab Kozlova sõltlaste nõustamist Tallinnas Confido Erameditsiinikeskuses.

Confido hakkab Sillamäel sõltlastele pakkuma tõenduspõhiselt efektiivseimaks sõltuvusest taastumise meetodiks tunnistatud ravi, mis põhineb 12 sammu nõustamisprogrammil. Nõustamisele saavad pöörduda kõik mittesüstivad narkosõltlased ja alkoholi liigtarvitajad, olenemata sõltuvuse staadiumist. Arsti saatekirja abi saamiseks vaja ei ole. Ravikuuri pikkuseks on 2,5-3 kuud ning nõustamist pakutakse vene keeles. Esialgu toimub nõustamine grupiteraapiana, kuid koostöös kohaliku omavalitsusega loodetakse peagi alustada ka individuaalse raviga. Confido sõltuvusravikabinet asub Sillamäel aadressil Kalda 14.

Tallinnas Veerenni tervisekeskuses tegutsevasse Confido Healthcare Groupi kuulub pere-, üld- ja eriarstiabi pakkuv Confido erameditsiinikeskus, töötervishoiu keskus, radioloogiakeskus ning vaimse tervise keskus koos sõltuvusravikeskusega. Kokku pakub Confidos üle poolesaja Eesti tipparsti ja spetsialisti ligikaudu 300 tervise- ja heaoluteenust.

Lisateave:

Oksana Kozlova
Confido Sõltuvusravikliiniku nõustaja
Tel 5678 0936
e-post: oksana.kozlova@confido.ee

Mida teha, kui soovile vaatamata ei suuda loobuda joomisest?

Häbi, lootusetus, meeleheide, masendus, hirm on tunded, millega inimesed tulevad sõltuvusnõustaja vastuvõtule. Lood on erinevad, aga küsimus on sageli üks: miks ma vaatamata soovile ei suuda joomisest loobuda? Lähemalt räägib ja nõu annab Confido Sõltuvusravikeskuse nõustaja Kaja Heinsalu.

Tänapäeval on laialt levinud erinevad sõltuvused nagu suitsetamine, alkoholi liigtarbimine, liigsöömine, narkootiliste ainete tarbimine, ravimisõltuvus, samuti kaassõltuvus. Kuna keskmiselt haigestub sõltuvusse 10% inimestest, ütleb statistika, et Eestiski on paraku sõltuvuste küüsi langenud iga kümnes mees või naine.

Sõltuvus ei ole iseloomuviga – see on haigus, mis ei allu tahtejõule.

Sõltuvushäire ravi on Heinsalu sõnul esimene samm oma probleemi tunnistamine ja loobumine mõttest, et ainult tahtejõu abil on võimalik sellega toime tulla. Iseseisvalt tullakse toime harilikult mõni nädal, kuu või paar ning võib-olla isegi aasta, ent siis hakkab jälle kõik otsast peale. Seda vaatamata sellele, et on oht kaotada või juba kaotatud perekond ja töökoht, halvenenud on tervis ning aina süveneb lootusetuse tunne, et kõik laguneb koost.

„Meie keskusesse pöördub väga erineva taustaga inimesi, sest sõltuvus ei vali, kas tegemist on ametniku, õpetaja või tippjuhiga. Enamikel tundubki väliselt olevat kõik korras, aga seesmiselt on inimene täiesti katki. Sõltlasele ei tasu öelda, et võta ennast kokku, sest sõltuvus ei ole iseloomuviga – see on haigus, mis ei allu tahtejõule,” räägib nõustaja.

Aine tarvitamine peab saama lõpu, sest vahepealset lahendust ei ole olemas

Sõltuvuste, olgu selleks siis alkoholism või mõne muu keemilise aine tarvitamine vastu pole kindlat ravimeetodit, ainus kindel viis selle arengut peatada on ainete tarvitamine täielikult lõpetada. Kui inimene on aastaid alkoholi tarbinud, siis pole olemas ravi, mis ta kiiresti terveks teeks. Samamoodi pole võimalustki, et sõltlasest saaks nii-öelda normaalne tarbija.

Sõltuvus on haigus, mis mõjutab inimest tervikuna – see on bioloogiline, psühholoogiline, sotsiaalne ja vaimne haigus ning seetõttu peab ka paranemine toimuma kõikides nendes kategooriates.

Abiks on lähedaste ja perekonna teadlik tugi

Sõltuvushäirete puhul vajab tervenemist kogu perekond, sest sõltuvuskäitumine kahjustab peres toimivaid suhteid, eelkõige usaldust ja turvatunnet. Kaassõltuvuse nõustaja Katrin Halliku sõnul ollakse Confido Sõltuvusravikeskuses seisukohal, et sõltuvuse puhul on alati kaks patsienti: sõltlane ja tema perekond. „Kui me ei tööta lähedaste ja perekonnaga, vähendab see oluliselt resultaati. Sest pere on tervik ja ühe pereliikme sõltuvuskäitumine mõjutab kõiki. Sõltuvusega käivad sageli kaasas valed, varjamine ja hoolimatus ning sõltuvusega kõrvuti elamine tähendab pidevat hirmu, ärevust, süüdistamist ja süütunnet,” selgitab ta.

Sõltuvusravi on pikaajaline protsess, mille esmane eesmärk on, et inimene saaks enda kohta rohkem teada ja mõistaks, mis on sõltuvus ning kuidas see on mõjutanud kõiki tema eluvaldkondi. Oluline on kontakt kliendi ja nõustaja vahel, kontakt iseendaga, kontakt grupiga, kontakt perega, kontakt maailmaga. Ilma pole võimalik mõista, mis toimub.

Sõltuvuse puhul on alati kaks patsienti: sõltlane ja tema perekond.

Palju räägitakse motivatsioonist ja selle vajalikkusest ravi alustamisel. Heinsalu ütleb, et tal on Confidos kogemus töötada inimestega, kes on suunatud raviprogrammi kohustuslikus korras. Suurel osal neist pole alguses mingit motivatsiooni peale selle, et pääseda karistusest. 2-3 kuu järel suhtumine muutub, motivatsioon tekib läbi teadlikkuse kasvu, elukvaliteedi paranemise ja vastastikkuse toe. Pärast kohustusliku programmi lõppu inimesed jätkavad tugigruppides ja jätkavad tegevustega, mis aitab neil kainet eluviisi säilitada.

Seega ravi alustades on oluline aru saada, milliste probleemidega on inimesel kõige raskem toime tulla ja lähtuvalt sellest ehitada üles raviplaan.

Minnesota 12 sammu raviprogramm on abiks kaine eluviisi saavutamisel ja säilitamisel

Confido Sõltuvusravikeskuses saavad kõige enam abi just alkoholisõltuvuses inimesed ning nende pereliikmed. Raviprogrammi ühe osana kasutatakse Minnesota mudelil põhineva ja maailmas juba rohkem kui 70 aastat kasutusel olnud 12 sammu programmi, kus õpitakse praktilise meetodi abil saavutama ja säilitama sõltuvusainevaba elu. Seejuures on programmi juhtivatel töötajatel isiklik taastumiskogemus – nad on ise olnud alkoholisõltlased või kannatanud alkohoolikust pereliikme tõttu.

Sõltuvusraviprogramm kestab 12 kuud kolm kuud on intensiivne põhiprogramm, millele järgneb üheksakuuline jätkuprogramm. Esimesel konsultatsioonil tutvustatakse keemilisi sõltuvusi üldiselt, selgitatakse alkoholi-, narko- ja ravimisõltuvuse olemust.

Programm hõlmab sõltuvushäire hindamist ja individuaalset raviplaani, mida toetavad grupiteraapiad, loengud, füüsilised treeningud ja tihe koostöö sõltuvusnõustajaga, et valmistada inimene ette iseseisvaks sõltuvusaineteta eluks. Vajadusel kaasatakse psühhiaater. Järgneb jätkuprogramm, kus toetutakse tugirühmale. Lisaks on kõigil põhiprogrammis osalejatel on võimalus osaleda „Tagasilanguse ennetuse programmis“, mis on välja töötatud USA juhtiva sõltuvusravikliiniku Hazelden Betty Ford Foundations poolt ja kestab 4-6 kuud.

Eluviisimuutused on vaja kinnistada teadlike ja järjepidevate tegevuste kaudu ning perekonna ja lähedaste abiga – see on väga oluline, sest paraku ei muutu me üleöö uuteks inimesteks.

Broneerin aja

Septembris ei joo

Kutsume Sind üles ühinema alkoholivaba kuuga, sest meie Confidos usume, et alkoholita kaine kuu on hea nii tervisele, meelele kui kehale. Kui arvad sedasama, osale samuti Tervise Arengu Instituudi kampaanias “Septembris ei joo”.

Kas Sul on tunne, et alkohol kurnab sinu keha või on saanud igaõhtuseks viisiks, et stressi maandada? Tule Confidosse tervise coachi nõustamisele. Vaatame üheskoos üle Su harjumused ning aitame luua tervislikuma ja kainema eluplaani selleks, et saaksid tunda end paremini, vähendada kehakaalu ja suurendada töövõimet, energiat ning elurõõmu.

Või kui tundub, et Sinul või Sinu lähedasel on tekkinud alkoholisõltuvus, siis pakub Confido koostöös TSF kliinikuga sõltuvushäirest taastumise programmi. Tule ja kohtu sõltuvusnõustajaga, et saada rohkem teada sõltuvuse olemusest ja ülevaade USA-s edukalt praktiseeritavast Minnesota mudelil baseeruvast kaheteistkümnest sammust koosnevast taastumisprogrammist.

Ühine ise ja kutsu sõpru ka!

Kaassõltuvuse lõksust välja

Miks on mõnel inimesel üliraske või peaaegu võimatu lahkuda haigettegevast või vägivaldsest suhtest? Vahel püütakse sellist suhet lõpetada aastaid, kuid jõutakse ikka ringiga suhtesse tagasi. Kuidas on võimalik pühendunult armastada inimest, kes sind enamasti hätta jätab ning hoolimatult või isegi julmalt kohtleb? Kust tuleb jõud aina uuesti uskuda oma lähedase lubadusi end muuta, kuigi mõlemad teavad, et need lubadused on tuulde kirjutatud?

Miks lastakse endale nii palju haiget teha?

Sõltuvustest räägitakse ja kirjutatakse. Lähisuhtevägivald on üks viimase aja olulisemaid sotsiaalseid teemasid. Vähehaaval langeb vaikimise loor valusatelt tabuteemadelt, mida on olnud kombeks pidada vaid peresisesteks asjadeks. Probleeme teadvustades saab hakata toimuma tervenemine, hädasolijad ei ole enam nii üksi ja saavad kergemini abi. Perekondade tervenemine annab lootust, et kasvavas põlvkonnas on sõltuvushäireid vähem.

Milles siis seisneb kaassõltuvuse ehk lähisuhtesõltuvuse eripära?

Kaassõltuvus on üks sõltuvuse liike, kuid seda võib pidada üheks kõige keerulisemaks ja varjatumaks sõltuvuseks, kuna enamasti on see peidetud suure vastutustunde ja ennastohverdava pühendumise taha.

Muuta saab end aga ainult inimene ise ja sel juhul, kui ta seda tõeliselt soovib.

Kaassõltlane on tugevas emotsionaalses sõltuvuses mitte uimastavast ainest, vaid teisest inimesest. Ta püüab igati kontrollida ja muuta oma armastatud lähedase sõltuvuskäitumist ning on võimetu tunnetama nii enda kui ka teise psühholoogilisi piire. Ta ei taju, et püüdes oma lähedast sõltuvuskäitumisest päästa, teeb ta seda sageli iseenda arvelt ja paraku tulutult. Ta usub, et kui tema ise veel rohkem pingutaks, siis saaks tema lähedane terveks.

Kuidas kaassõltuvus tekib?

Igasuguse sõltuvuskäitumise (ka kaassõltuvuse) juured peituvad lapsepõlves. Kaassõltuvus tekib siis, kui laps kogeb perekonnas suurt ebaturvalisust või emotsionaalset hülgamist ning tajub, et ta suudab keerulise olukorraga toime tulla ainult sel juhul, kui ta oma tunded alla surub, seab esikohale teiste vajadused ning õpib kontrollima ümbritsevat. Kõike seda teeb ta eesmärgiga vältida hirmutavate tunnete kordumist.

Sirgudes hakkab sisemiselt ebakindel noor inimene otsima välismaailmast midagi, mis rahustaks tema ebamugavaid ja valusaid tundeid ning võtaks valu ära. Ajaga krooniliseks muutunud ärevusele ja sisepingele otsib ta leevendust kas uimastavate ainete või valusate suhete kaudu.

Ristsõltuvus

Soome pereterapeut ja kirjanik Tommy Hellsten on rõhutanud seda, et sõltuvushäiretele on iseloomulik ka niinimetatud ristsõltuvus, see tähendab, et sõltlaste lastel võib kujuneda vanema sõltuvusest erinev sõltuvus, kuid igal juhul on tegemist sõltuvuskäitumisega. Näiteks alkohoolikust vanema lapsest võib saada kaassõltlane ja kaassõltlase lapsest kujuneda töönarkomaan jne. Laps jäljendab vanema harjumust valusa reaalsuse eest sõltuvuskäitumisse põgeneda.

Haigettegev ja keeruline suhe toimib nagu narkootikum, aidates oma valu eest põgeneda ning juhtides tähelepanu iseendalt eemale.

Kaassõltlane valib kaaslaseks sõltuvushäirega inimese

Sel moel kasvanud laps leiab sageli elukaaslaseks sõltuvushäirega inimese, kellega suhtes olemine meenutab lapsepõlves kogetud tundeid ja ebaturvalisust. Kahjuks kipub inimene alateadlikult taaslooma lapsepõlves kogetud suhteid ja keskkonda, ükskõik kui halvad need olid. Inimesel on ka alateadlik soov mittetoimivaid suhteid tervendada. Kui ta aga oma käitumise põhjuseid ei teadvusta, teeb ta samu vigu aina uuesti.

Kaassõltlasele on iseloomulikud keerulised (sageli teadvustamata) tunded, nagu näiteks hirm, viha, vimm, süütunne, süüdistamine, alaväärsus, usaldamatus, enesekriitilisus jt. Võimetus lahkuda kahjustavatest suhetest on sageli seotud madala enesehinnangu ja alateadliku usuga, et ei vääritagi paremat elu. Kuna kaassõltlane on harjunud teiste vajadusi esikohale seadma, on ta sageli kaotanud kontakti iseenda tegelike soovide ja vajadustega.

Tervenemine

Kaassõltuvusest tervenemine algab oma olukorra ausast teadvustamisest, oma käitumise, suhete ja enesehinnangu analüüsist.

Tuleb vaadelda suhteid päritoluperekonnas, leida üles allasurutud tunded ja luua taas ühendus iseendaga. Analüüsi vajavad nii lähisuhted kui ka suhted laste, vanemate ja kolleegidega. Kui üks inimene muutub, muutub kogu teda ümbritsev keskkond.

Mõnikord on lähedaste reaktsioonid muutustele valulised. Neid reaktsioone mõistes saab nendega toime tulla.

Iseenese väärtustamise ja hoidmise kaudu hakatakse vähehaaval enda eest seisma, seadma eluterveid psühholoogilisi piire ning tunnetama vastutust oma valikute ja elu eest. Sellega jäetakse ka teistele nende vastutus.

Minevikku ei saa teadagi muuta, küll aga saab ümber kujundada oma suhtumist ja tundeid sellega seoses.

Praeguseid valikuid saab teha paremini. Selleks, et elada siin ja praegu õnnelikku ja täisväärtuslikku elu, tuleb oma minevikuga rahu teha.

Igasugusest sõltuvuskäitumisest vabanemise eeldus on ühenduse loomine iseendaga, enese hoidmine ja vastutuse võtmine oma elu eest.

Mida alkohol kehaga teeb?

Kuigi sageli teatakse, et alkohol kahjustab maksa, mõjutab meelemürk tegelikult tervet organismi. Alkohol imendub nimelt maost kiiresti verre, veri kannab selle edasi ajju ja üle keha kõikide organiteni.

Keha hakkab alkoholi mõjudest taastuma tund aega pärast viimast joogilonksu, rääkis erameditsiinikeskuse Confido tervisetreener Triinu Stanford. Ta lisas, et täielikult taastub keha alles nelja kuni kuue nädalaga.

Taastumine toimub selle ajaga aga ainult siis, kui inimene joob normi piires ehk kindlasti mitte rohkem kui neljal päeval nädalas. Naised võivad juua kuni kaks ja mehed kuni neli ühikut alkoholi päevas.

Üks alkoholivaba aasta vähendab oluliselt suu-, maksa- ja rinnavähki haigestumise riski.

“Alkoholismist rääkides on taastumisajad hoopis pikemad ja täielikku taastumist ei toimugi,” nentis Stanford.

Kui maks hakkab alkoholi töötlema ja organismi puhastama, vabastab kõhunääre insuliini, et madaldada veresuhkru taset, mis normaliseerub tavaliselt 24 tunniga. Sageli võib see aga võtta kauem, kuna alkoholi tarbides suureneb isu suhkrurikaste toitude järele. See viib omakorda veresuhkru taseme veel enam paigast ära, rääkis Stanford.

“Me saame ise aidata kaasa keha kiiremale taastumisele, kui tarbime järgmisel päeval rohkelt vett ning palju puu- ja juurvilju,” rõhutas tervisetreener.

Maks saab suurima löögi

Enamik füüsilisi sümptomeid peaksid tema sõnul kaduma 48–72 tunniga, kuid nädalaga paraneb juba une kvaliteet, vähenevad nahaprobleemid ja suureneb energiatase.

Kehal kulub umbes kuu, et vähendada maksa rasvumist ja parandada keha puhastumisvõimet, selgitas Stanford. Ta lisas, et ajapikku väheneb kõhurasv, kuna ainevahetus kiireneb, keha ei saa enam kaloreid alkoholist ning seoses sellega ei ole enam ka isusid, mis tekivad alkoholi tarbimise tagajärjel. Üks alkoholivaba aasta vähendab oluliselt suu-, maksa- ja rinnavähki haigestumise riski, märkis ta.

Alkoholist loobudes väheneb Stanfordi kinnitusel ka depressiooni ja ärevushäirete ning dementsuse ja teiste mäluhäirete tekkimise tõenäosus. Normi piires tarbijatel langeb stressi- ja tõuseb energiatase.

Kõige sagedasem alkoholiga kaasnev probleem on tervisetreeneri sõnul maksakahjustus või maksatsirroos, sest maksarakud ei taastu. “Sageli algul ei märgata haigust, kuna maks suudab hoolimata probleemist endiselt kompenseerida oma funktsioone ja inimene võib tunda ennast pikemat aega tavapäraselt,” selgitas Stanford.

Ta lisas, et alkohol kahjustab pöördumatult ka teisi organeid. Näiteks on korduvalt leitud, et alkoholi tarbimine suurendab oluliselt naistel rinnavähi riski ka harva tarbimise ja väikeste koguste puhul.

Peale selle nõrgendab meelemürk Stanfordi sõnul ka südant, suurendab infarkti ja kõrgvererõhktõve ohtu, aeglustab vereringet ning vähendab valgete vererakkude tootmist, nõrgendades nii immuunsüsteemi.

Kehal kulub umbes kuu, et vähendada maksa rasvumist ja parandada keha puhastumisvõimet.

Alkoholitarbimine suurendab riski seedetrakti haiguste kujunemiseks. “Seda juba suust alates, kus alkohol tekitab hambakaariest ning kahjustab igemeid ja söögitoru, samuti tõstab see suu- ja söögitoruvähi ohtu,” lausus Stanford.

Mõjutatud on ka kõhunääre, mis vabastab insuliini alkoholi tarbimise ajal. Kuna alkohol tõstab veresuhkrut, väsitab see pankreast ja suurendab ohtu diabeedi või kõhunäärme põletiku kujunemiseks, rääkis tervisetreener.

Alkoholi ületarbimise tagajärjeks võivad olla kergem haigestumine ja vastuvõtlikkus viirustele, sest keha on nõrk ja immuunsüsteem ei suuda haigustekitajatega võidelda.

Ohumärgiks väsimus

Maksahaigusele võivad viidata väsimus, energiapuudus, uneprobleemid, sagenenud urineerimine ja sügelev keha.

“Kui inimene on pika perioodi vältel tarbinud regulaarselt alkoholi ja märkab neid sümptomeid, võiks pöörduda arsti poole, et selgitada välja probleemide ja halva enesetunde põhjus,” soovitas Stanford.

Sagedaste sümptomitena nimetas ta veel iiveldust, oksendamist ja seedeprobleeme, mis võivad olla tekkinud seedetrakti põletikust või ärritusest.

Sageli kasutavad inimesed Stanfordi sõnul alkoholi n-ö antidepressandina ja alkoholist loobumine võib taas esile tuua põhjused, miks algul jooma hakati. “Alkohol kindlasti ei ravi haigust, vaid peidab ajutiselt sümptomeid,” lausus Stanford ja lisas, et depressiooni või ärevusega tuleb otsida abi arstilt või psühholoogilt. Ta rõhutas, et alkohol ei ole efektiivne unerohi, kuna unekvaliteet on alkoholi pruukides kehv ja keha vajab seetõttu aina suuremaid koguseid, et uinuda.

Artikkel ilmus esmakordselt Postimehes 18.07.2017.

Tervisetreener Triinu Stanford: 8 asja, mis juhtuvad suitsetamisest loobudes

Mis juhtub inimese keha ja meelega pärast seda, kui tuhatoosi on kustutatud viimane koni?

“Inimese keha hakkab kiiresti taastuma, kui suitsetamine lõpetada,” kinnitab tervisetreener Triinu Stanford. Suitsetamisest loobujatel tuleb tema sõnul valmis olla võõrutusnähtudeks, nagu näiteks ärevus, värin, südamekloppimine ja ärrituvus.

Kuid kui jääda endale kindlaks ja võtta vastu pakutud abi arstidelt ja lähedastelt, hakkab juba mõne päevaga füüsiliselt kergem. Tavaliselt läheb Stanfordi hinnangul 2–4 nädalat, kuni võõrutusnähud täiesti kaovad.

Mis täpsemalt sinu kehas toimuma hakkab, kui sa suitsetamisest loobud, sellest loe pikemalt Postimehest »