Akne ei kaunista kedagi, aga seda on võimalik edukalt ravida!

Akne ei kaunista kedagi, aga seda on võimalik edukalt ravida!

Ükski inimene – olgu mees või naine, poiss või tüdruk – ei soovi, et tema nahka rikuksid laiad poorid, ketendavad laigud ja punetavad vistrikud. Siiski arvatakse sageli, et akne on vaid kosmeetiline probleem või et seda pole võimalik ravida. „Tegelikult on küll,“ selgitab Confido erameditsiinikeskuse akneravi spetsialist Laura Nulk.

Nahaprobleeme põhjustavad peamiselt liigne rasueritus, rasunäärmete sarvestumise häired, naha aeglane mikrovereringe, hormonaalsed nihked ja bakterid. Rasunäärmete ülesanne on organismis rasu tootmine. Kui nende töö on aeglane, ei jõua looduse poolt naha niisutamiseks ja kaitseks mõeldud rasu piisavalt kiiresti naha pinnale. Rasu hakkab kogunema hoopis karvanääpsu sisse ja surnud rakkudega segunedes tekitama ummistunud poore ehk komedoone.

Kui rasu koguneb karvanääpsu järjepidevalt ning vohama hakkavad aknet tekitavad bakterid, rebenevad karvanääpsu seinad ja põletik levib ümbritsevatesse kudedesse. Selle tulemusel leiavad naha sees aset sidekoelised muutused, mis väljenduvad naha pinnal punaste punnikeste või mädapeadena ning võivad lõpptulemusena tekitada aknearme.

Mitte vaid kosmeetiline probleem

Rasu tootmist reguleerivate meessuguhormoonide (peamiselt testosterooni) tase hakkab tõusma puberteedieas. Nende toimel rasunäärmed suurenevad ja rasutootmine aktiveerub. Enamikul meist ei ole meessuguhormoonide tase normist kõrgem, kuid tõenäoliselt on teatud nahatüüpide tundlikkus hormoonide suhtes suurem.

Kui naha mikrovereringe on aeglane, siis surnud rakkude irdumine aeglustub ja need kuhjuvad. Tekib liigne sarvestumine, mille tulemusel rasunäärmed kitsenevad ja rasu pääsuks nahale on loodud veel üks takistus.

Niisiis ei ole akne pelgalt kosmeetiline probleem. See on rasunäärmete krooniline põletikuline haigus, mis kõige sagedamini esineb vistrikena näol, seljal või rinnal, aga võib haarata ka muid kehapiirkondi. Õige ravita võib akne jätta armid kogu eluks – nii nahale kui ka hinge. Õnneks saab tänapäeval aknet edukalt ravida.

Õige ravi taandab akne ja armid

Nahaprobleemide, akne ja armistunud naha korral soovitame esmalt pöörduda nahaarsti ehk dermatoveneroloogi vastuvõtule. Konsultatsioonil hindab nahaarst probleemset nahka ja vistrike tekkepõhjusi ning annab juhised, kuidas aknet ravida ning millist ravimeetodit ja nahahooldust parima tulemuse saamiseks kombineerida.

Lisaks nahaarsti poolt määratud ravile on soovitatav akneprobleemiga nahka professionaalselt hooldada. Spetsiaalse ravihoolduse ja arsti soovitatud raviplaani kombineerimisel on Confido keskuses saavutatud väga häid tulemusi. Õigeaegne sekkumine ja põhjalik hooldus aitavad ennetada ka aknearmide teket ning taandada juba olemasolevaid arme. Akne ravihoolduses kasutatakse maailmas kõrgelt hinnatud dermakosmeetika sarja Laboratories Renophase Paris. Olemuselt raviva sarja tooteid rakendatakse nii meditsiinis, esteetilises dermatoloogias, kosmeetilises kirurgias kui ka ravikosmeetikas. Sarja innovaatilisus seisneb selles, et koos osaliselt neutraliseeritud happega sisaldavad tooted võrkstruktuurseid aktiivaineid, mis annavad ravimile lausa 80-protsendilise võime imenduda probleeme põhjustavate kolleteni.

Naha positiivsed muutused on näha juba esimese hoolduse järel, ent pärast kaheksandat protseduuri on muutused püsivamad. Arvestada tuleb sellega, et akneravi tulemuslikkust mõjutavad ka toitumine, jumestus ja kosmeetika, suitsetamine ning samuti stressirohke elustiil. Soovitav on läbida vähemalt kaheksast protseduurist koosnev ravikuur, mida toetavad kodune ravi ja nahahooldus. Confido tervisekeskuse spetsialistid õpetavad, kuidas kodus nahka hooldada ning soovitavad selleks sobivaid tooteid.

Akne ei ole paratamatus, vaid rasunäärmete põletikuline haigus, mida saab ravida. Vistrikuvaba nahk on väärtus, tänu millele jääb tekkimata ka suur hulk hingearme!

Tulemusi toov akneravi algab akne nahauuringuga, millele järgneb professionaalse nahahoolduse ja vajadusel akne ravi kombineerimine.

Confidos teostab akne nahauuringut ja aknehooldust spetsialist-terviseõde Laura Nulk. Pöörduda saab ka nahaarsti vastuvõtule.

Sünnimärgi uuring toob südamerahu

Mida varem me kehal kahtlase sünnimärgi või nahamoodustise avastame ja arsti poole pöördume, seda suurem on paranemistõenäosus.

Nahamelanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib melanotsüütidest ehk naha pigmendirakkudest. Iseäranis palju leidub pigmendirakke sünnimärkides, mistõttu peaks igaüks ise oma nahal toimuvaid muutusi jälgima. Melanoom võib organismis kiiresti levida ja seetõttu on väga oluline avastada ja ravida haigust juba varases staadiumis.

Vaatle, jälgi, tunne ära

Et ohumärke ära tunda, tasub enda ja oma lähendaste nahka tähelepanelikult vaadelda. Kolm nüanssi, millele tuleks hoolikat tähelepanu pöörata, on sünnimärgi kuju, muutused suuruse osas ning muutused värvi osas. „Kui leiad enda või partneri kehal kahtlase nahamoodustise, tasub seda kindlasti arstile näidata,“ soovitab Confido keskuse terviseõde Keiu-Karin Michelson. „Regulaarselt läbi viidud enesekontroll on tõhusaim viis melanoomi varajaseks avastamiseks. Enesekontroll on kindlam, kui seda läbi viia koos kaaslasega, kes saab vaadata seljale ja teistesse raskesti nähtavatesse kohtadesse. Enesekontrolli üksinda läbi viies on soovitav seista täispikkuses peegli ees ja võtta appi väiksem käsipeegel. Kontrollida tuleks kõik keha piirkonnad. Enesekontroll tasub seada harjumuseks!“

Statistika on näidanud, et regulaarse ja laialdase enesekontrolli abil on võimalik vähendada melanoomist põhjustatud surmade arvu 70% võrra. Esmase faasi melanoomi paranemistõenäosus on ligi 100%. Neljanda faasi melanoomi puhul on ellujäämise tõenäosus aga 15–20%.

Ohtlike sünnimärkide avastamiseks sobib nn ABCD-reeglistik, mis aitab kiiresti kahtlaseid ja tavalisi sünnimärke eristada:

  • A – asümmeetria (ingl.k. asymmetry). Kas sünnimärk on asümmeetriline? Kahtlase sünnimärgi üks pool erineb teisest poolest.
  • B – piirid (ingl.k. border). Kas sünnimärgi piirid on ebaregulaarsed? Kahtlase sünnimärgi äär on ebaregulaarne, sälkudega või narmendav.
  • C – värvus (ingl.k. color). Kas sünnimärgis esineb mitut erinevat värvitooni? Kahtlane sünnimärk sisaldab tihtipeale mitut erinevat värvitooni.
  • D – dünaamika (ingl.k. dynamics). Kas sünnimärk on ajaga muutunud? Kahtlane sünnimärk muudab värvi, kuju või suurust.

„Nimetatud „ABCD reeglistiku“ puhul on tegemist juhtnööridega, milliste sünnimärkidega tuleks pöörduda dermatoloogi ehk nahaarsti juurde kontrolli,“ paneb Keiu-Karin Michelson südamele. „Ühe või mitme tunnuse olemasolu ei ütle veel kindlalt ära, et tegemist on melanoomiga.“

Uuring annab teadmise

Kellele teeb mõni sünnimärk muret, võiks pöörduda Confido erameditsiinikeskusesse sünnimärgi kontroll-uuringule Dermtest, mis aitab eristada paha- ja healoomulisi nahakasvajaid. „Sünnimärgi kontroll on vajalik juhtudel, mil sünnimärk on suurenenud, kuju muutnud, hiljuti tekkinud, või veritsev ja sügelev,“ räägib Keiu-Karin Michelson. „End testida võiksid ka need, kel on kahtlusi mõne aja jooksul välimuselt muutunud sünnimärgi osas, või kel esineb üksik asümmeetriline ja teistest tumedam, või erineva kujuga sünnimärk. Ohustatud on inimesed, kelle lähisuguvõsas on esinenud naha pahaloomulisi kasvajaid ning päikesekummardajaid, kelle melanoomiriski on suurendanud liiga intensiivne päevitamine või pidev solaariumi külastamine.“

Vastuvõtul tehakse muret tegevast sünnimärgist või -märkidest spetsiaalse kaamera ehk dermatoskoobiga fotod ning edastatakse need dermatoloogile hindamiseks. Tavapäraselt pildistatakse sünnimärgi uuringu käigus 1–3 sünnimärki. Tegemist ei ole kogu keha uuringuga, vaid esimese kontrolli ja hilisema jälgimise võimalusega. Uuring annab vastuse, kas sünnimärgis on tunnuseid, mis viitavad nahavähile, melanoomile või nende tekkele ning vastavalt sellele määratakse edasine tegevus – kas vajalik on jälgimine või peaks sünnimärgi kirurgiliselt eemaldama ning seda laboris uurima.

Kui sünnimärke on rohkem...

Nahal võib olla aga ka sedavõrd palju sünnimärke, et raske on otsustada, milliseid ükshaaval uurida tuleks. Sellisel puhul annab Dermtestist pädevama ja põhjalikuma ekspertarvamuse nahaarst, kes viib läbi terve keha nahauuringu. Hulgisünnimärkide nahauuring (dermatoskoopia) otsib hulgaliste sünnimärkidega kaetud nahalt muutusi, mis on ebatüüpilised või haiguskahtlased. Viimaste leidmisel annab arst nõu täiendavate uuringute vajalikkuse osas – näiteks kas üks või teine sünnimärk tuleb laboriuuringuks eemaldada või on vaja neid edasi jälgida. Ühtlasi annab doktor soovituse, kuidas ja millise sagedusega ise oma nahka jälgida ning kui sageli oleks vaja nahauuringut korrata.

Hulgisünnimärkide uuringus võiksid end kontrollida needki, kelle lähisuguvõsas on esinenud pahaloomulisi nahakasvajaid. Tähtis on meeles pidada, et melanoomi varane avastamine tagab parima ravitulemuse. Mida väiksemate muudatustega ravi alustada, seda lihtsamini võib terveneda!

Kaitse end melanoomi eest!

  • Hoidu pikaajalisest päikese käes viibimisest
  • Kaitse end UV-kiirguse eest riietusega
  • Ära külasta solaariumi
  • Kasuta UV-kiirguse kaitseks päevituskreemi, mille kaitsefaktor on vähealt SPF15 ning mis kaitseb nii UVA- kui UVB-kiirguse eest
  • Kaitse päikese eest iseäranis lapsi

Broneerin aja sünnimärgi uuringule

Kui päike teeb kurja…

Päike on eluks hädavajalik, kuid liigne peesitamine võib kaasa tuua ebamugavaid ja ohtlikke vaevusi, nagu päikesepõletus, päikeseallergia ja päikesepiste…

Puhkuse saabudes ei maksa kohe rannas täistööpäeva veeta ega tundide kaupa peenarde vahel küürutada. Päikest on mõistlik võtta väikestes annustes ning kasutada hakatuseks võimalikult suure kaitsefaktoriga päikesekreemi. Kuna sajaprotsendilist kaitset ei taga ükski kreem, on tõhusam end soovimatu ultraviolettkiirguse eest varjata ka rõivastuse, peakatte ja päikeseprillidega.

Nahk sügeleb ja punetab…

“Kevadel ja varasuvel, mil päike intensiivsemalt paistma hakkab, võib katmata nahale UV-kiirguse toimel tekkida valguslööve ning harva ka nõgeslööve ehk urtikaaria,” märgib Confido erameditsiinikeskuse peremeditsiini eriarst dr Eve Kivistik.

“Valguslööve võib väljenduda sügelevate sõlmekeste, väikeste villikeste ja punaste laikudena. Lööve tekib katmata kehaosadel, nagu nägu, käed ja dekolteepiirkond, ning kaasneda võivad tugev sügelus ja naha pinguloleku tunne. Lööve ilmneb mõned tunnid pärast päevitamist või järgmisel päeval. Sageli taandub valguslööve suve jooksul, kui nahk päikesekiirgusega rohkem harjub.“

Rohtu võttes tuleb teada kõrvaltoimeid, millest annab teavet infoleht. Kui seal on märgitud valgusdermatoos, tuleb ravimi tarvitamise ajal päevitamist täielikult vältida.

Dr Kivistiku sõnul on fototoksilise ja allergilise reaktsiooni põhjuseks sageli mingi väline lisategur, näiteks ravimid (antibiootikumid, nagu tetratsükliin ja klindamütsiin, antibeebipillid, akneravimid, samuti lokaalsed põletikuvastased salvid ja mõned vererõhuravimid).

“Rohtu võttes tuleb teada kõrvaltoimeid, millest annab teavet infoleht. Kui seal on märgitud valgusdermatoos, tuleb ravimi tarvitamise ajal päevitamist täielikult vältida.

Sellised haigused nagu luupus, reumatoidartriit ja Crohni tõbi võivad põhjustada naha tundlikkust päikese käes. Seepärast tuleb nende haiguste korral päikesega eriti ettevaatlik olla. Allergilist reaktsiooni võivad päikesega koos esile kutsuda ka parfüümid, kreemid ja kehaõlid. Lisateguriks võib olla kokkupuude taimemahlaga, mis muudab naha UV-kiirguse suhtes tundlikumaks.

Seda teevad näiteks psoraleene sisaldavad putked, ohakas, raudrohi, kummel, karukell, sinilill, kullerkupp ning saialill.”

Palava päikese pahupool

Päikesepiste võib saada, kui olla katmata peaga pikalt otsese päikesekiirguse käes.

“Päikesepiste võib tabada rannas magama jäänud suvitajaid, palavaga autosse jäetud väikelapsi või pikalt õues töötajaid,” jätkab dr Kivistik.

“Sümptomid on peavalu, peapööritus, nõrkus, iiveldus, naha kuumus ja kuivus ning kiire pulss. Kuumarabandus on tõsisem seisund, millega kaasneb ka teadvuse hägustumine või üleüldine segadus. Esmaabi peab andma kiiresti – inimene, kelle enesetunne on halb, tuleb kohe kuumast keskkonnast ära viia.

Kuumarabandus on tõsisem seisund, millega kaasneb ka teadvuse hägustumine või üleüldine segadus.

Tänapäeval on paljudes autodes ja hoonetes kliimaseadmed, mis kergendavad abi andmist. Haiget on vaja jahutada: vabastada ta riietest ja valada üle jaheda veega.

Jääd kuumavale nahale panna ei tohi, see võib tekitada külmakahjustusi. Kannatanu kehatemperatuuri tuleb hoida jahedate mähiste või veega ülevalamise abil allpool 38 °C. Ka juua tasub anda jahedamaid jooke.”

Päikesepõletuse tunnus on punane ja tulitav nahk, tekkida võivad ka turse ja villikesed. “Päikesepõletus tabab eriti kergesti õrna nahaga punapäid või blonde,” räägib Eve Kivistik. “Kui nahk punetama hakkab, tuleb varju minna. Päikesepõletus on kõige intensiivsem 24 tundi pärast liigpäevitamist ning kestab 3–5 päeva. Kui päikesepõletus on tekkinud, tasub kuumavale nahale kanda suure niiskusesisaldusega jahutavaid kreeme, mida leiab apteegist (näiteks Burnshield, Bepanthen).”

Vali sobiv päikesekaitse!

Igasuguste päikesest põhjustatud probleemide ennetamiseks soovitab dr Kivistik alustada päevitamist vähehaaval – väikeste annuste ja intervallidega.

“Esimesel korral päevita maksimaalselt 15–20 minutit, suurendades päikesevõtmise aega järk-järgult. Tarbi ohtralt vedelikku. Pärast päevitamist on soovitatav niisutada nahka vastavate kreemidega. Jahutamiseks sobivad ka niisked jahedad käterätikud või linad.

Päikesekaitsekreemi tuleb nahale määrida 15 minutit enne päikese kätte minekut ning kaitset tasub uuendada iga 2–3 tunni järel. Väldi päikest päeval vahemikus kella 11–16 ning kanna nahka katvat kerget riietust ja laiema äärega peakatet.”

Mis päikesekaitsekreemidesse puutub, paneb dr Kivistik südamele määrata kindlaks endale sobiv päevitustoode ja päikese käes viibimiseks sobiv, ohutu aeg.

“Oluline on leida päikesekaitsekreem või -õli, mis hoiaks nii UVA- kui ka UVB-kiirguse eest ning oleks sobiva kaitsefaktoriga. Heledanahalised peaksid eelistama tugevama SPFiga kreeme.

Samuti peaks suurema kaitsefaktoriga kreeme nahale määrima esimeste päevitamiste ajal. Päikesekreemid, mille SPF on 30–50, vähendavad ka naha fotovananemist (pigmendihäirete ja kortsude teket), kui kasutada kreemi piisavas koguses.”

Artikkel ilmus ajakirjas Eesti Naine 6/2018.

Liigse higistamise saab peatada süstidega

Kas higistamine on esteetiline ebameeldivus või terviseprobleem? Nii ühte kui ka teist.

Rohke üle keha higistamine ehk üldine hüperhidroos võib olla kilpnäärme, diabeedi, krooniliste nakkus- või onkoloogiliste haiguste tunnus. Tavalisest rohkem higistatakse ka menopausi ajal.

Liighigistamise teine vorm on lokaalne, ilmnedes käelabade, näo, kaenlaaluste või jalgade piirkonnas. Selle põhjused ei ole täpselt teada. Tegu on kõrvalekaldelise reaktsiooniga stressile ja erutusele.

Rohke higistamine põhjustab ebamugavust, mure ebameeldiva higilõhna pärast tekitab psühholoogilisi ja sotsiaalseid probleeme – inimeste meeleolu langeb, nad hakkavad vältima avalikke kohti, muutuvad eraklikeks ja katkestavad suhtluse koguni lähedaste sõpradega.

Higistamise vastu on võideldud juba pikki sajandeid ning sellest jagu saamiseks on inimkonna ajaloo jooksul rakendanud lausa drastilisi meetmeid: higinäärmeid on hävitatud röntgenikiirtega ning kirurgiliselt eemaldatud. Tänapäeval on aga kasutusel igati ohutu ja tõhus viis – ravisüstid.

Kuidas süstid toimivad?

Ravimit süstitakse piirkonda, mille higistamine inimest kõige enam häirib: kaenla alla, peopesadesse, jalatalla alla. Confidos teeme hetkel ainult kaenlaaluseid süste.

Süstitav ravim tõkestab higinäärme talitluse, see katkestab oma töö ja higi tootmine peatub. Ravimi toime on ajutine, kestes keskmiselt 6–8 kuud.

Süstitav ravim tõkestab higinäärme talitluse, see katkestab oma töö ja higi tootmine peatub.

Protseduuri algul tehakse süstitava piirkonna täpsustamiseks joodi-tärklise proov: higistavale alale määritakse joodi ja puistatakse peale tärklist. Higi eritumisel reageerib tärklis joodiga ja teatud kohad värvuvad lillaks. See ala jaotatakse 1 cm suurusteks ruudukesteks, millest igaühte süstitakse ravimit. Kummagi kaenla alla tehakse 10–30 süsti.

Kellele pole süsteteraapia soovitatav? Protseduuri ei soovitata rasedatele ning siis, kui rohket higistamist põhjustab mõni muu haigus, näiteks kilpnäärmehaigus või diabeet. Sellisel juhul tuleb ravida algpõhjust, mitte higistamist.

Kas süstid on valusad? Jah, veidi on, kuid valu leevendamiseks kasutatakse vajadusel tuimestuskreemi.

Kas tegu on ohutu protseduuriga? Ravim, mida kasutatakse pärineb bakteritest. See on naturaalne toode, valmistatud ja säilitatud rangete nõuete järgi. Protseduuri korratakse vastavalt vajadusele, kuid mitte sagedamini kui ravimi tootja poolt lubatud.

Süstitav ravim mõjub lokaalselt, st vaid kohas, kuhu süst tehti. Selle üldist mõju ei ole kindlaks tehtud.

Hüperhidroosi vastane süsteteraapia on tunnustatud, turvaline ja ülitõhus raviprotseduur. Kasutatava ravimi kasutusvaldkonnad ja annused on registreeritud riiklikus ravimite registris.

Sünnimärgi uuring annab südamerahu

Melanoom on väga ohtlik nahavähi vorm, kuid piisavalt varakult avastades ravitav. Melanoom võib areneda sünnimärkidest, mistõttu peaksid oma nahal toimuvaid muutusi jälgima.

Kui sulle teeb mõni sünnimärk muret, siis tule Confido Meditsiinikeskusesse sünnimärgi kontroll- uuringule Dermtest, mis aitab eristada paha- ja healoomulisi nahakasvajaid.

Sünnimärgi kontroll on vajalik:

  • kellel on probleemne sünnimärk (suurenenud, kuju muutnud, hiljuti tekkinud, veritsev, sügelev)
  • kellel on kahtlus mõne aja jooksul välimuselt muutunud sünnimärgi osas
  • kellel on üksik asümmeetriline ja teistest tumedam ja teistest erineva kujuga sünnimärk
  • kelle lähisuguvõsas on esinenud pahaloomulisi nahakasvajaid
  • kelle melanoomiriski on suurendanud liiga intensiivne päevitamine või pidev solaariumi külastamine

Vastuvõtul teeme muret tegevast sünnimärgist või -märkidest dermatoskoobiga fotod ning edastame need eriarsti konsultatsiooniks Dr Niine Nahakliinikusse. Tavapäraselt pildistame sünnimärgi kontrolli käigus 1-3 sünnimärki. Tegemist ei ole kogu keha uuringuga, vaid esimese kontrolli ja hilisema jälgimise võimalusega.

Uuringu vastused

48 tunni jooksul saadakse meile Dr Niine Nahakliiniku dermatoloogilt vastus, kas sünnimärgis on tunnuseid, mis viitavad nahavähile, melanoomile või nende tekkele ning vastavalt sellele määratakse edasine tegevus: kas vajalik on jälgimine või peaks sünnimärgi kirurgiliselt eemaldama ja seda laboris uurima.

Dermatoskoopilise uurimise hind on alates 45 €. See sisaldab ühe sünnimärgi uuringut, iga järgnev sünnimärk 15 €. Kui sinu kehal on rohkem kui kolm uurimist vajavat sünnimärki, siis suuname sind Dr Niine Nahakliinikusse.

Broneerin aja sünnimärgi uuringule

Maratonimees uurib sünnimärke

Meie maratonimees Rios Roman Fosti (33) polnud elu sees ühegi murega nahaarsti juures käinud. Tervis Pluss viis olümpialase keset suurt suvepäikest sünnimärke kontrollima.

Rõõmsa olekuga Roman astub Confido arstikeskuse peremeditsiini eriarsti dr Kristi Otsmaa kabinetti, et osaleda dermtesti uuringus. “Kas ajan kohe särgi seljast?” Romani lattekarva nahk paistab silmale veatu ja hoobilt ei leia sealt ühtegi “huvitavat” ega eriskummalist märki.

Doktor Otsmaa: “Kas teil päikesepõletusi on kunagi olnud?” Jooksumehele meenub üks kord, kui ta oli kas 15 või 16. Roman: “Olin Pärnu rannas. Mõtlesin, et olen umbes tunnikese, aga siis vaatasin, et päike ei hakka üldse peale ja leban veel natuke. Lõpuks tuli 3–4 tundi kokku. Õhtul oli keha täiesti punane ja valulik.” Järgmisel päeval algasid poisil kolmepäevased võistlused. Roman: “Nii raske oli võistelda, alles kolmandal päeval jooksin sellise tulemuse nagu tavaliselt.”

Muidu on Romanil päikesega südamlik suhe. Päike annab juurde energiat, võtab lihastelt liigse kanguse, aitab hommikuti üles tõusta ning varustab spordiks nii hädavajaliku D-vitamiiniga.

Umbes 80% treeningutest teeb maratonijooksja õues, kaks-kolm korda aastas käib ta treeningulaagris soojal maal, näiteks Keenia mägedes. Mõnda aega on Roman õppinud Madridis, kus maikuus soojust 35 kraadi jagu. Ka solaariumi on mees aastate jooksul mõned korrad sattunud. Ta teab, mida tähendab üle kahe tunni tempot Pekingi-palavuses, ning loodab, et vähemalt Rios seekord nii kuum pole.

Doktor: “See on tõesti haruldane vedamine, et teil on sünnimärke nii vähe. Öeldakse, et neil, kel on sünnimärke rohkem, on ka palju suurem melanoomirisk.”

Melanoom – miks ja kellel?

Igaüks, kes on saanud ülemäärase doosi UV-kiirgust kas päikesest või solaariumist, kuulub agressiivse nahavähivormi melanoomi riskigruppi. Miks melanoom täpselt tekib, pole lõplikult teada, küll aga on kindel, et UV-kiirgus tungib naha pindmisse kihti ning kahjustab seal melanotsüütide DNAd. Kahjustatud naharakk on aga vähi tekke eeldus. Melanoomiohtu suurendavad eriti lapsepõlves saadud päikesepõletused.

Kuni 15 eluaastani saadud päikesepõletused isegi kahekordistavad riski.

“Kuni 15 eluaastani saadud päikesepõletused isegi kahekordistavad riski,” kinnitab dr Otsmaa. Rohkem “ärapõlemisi” Roman ei mäleta. Küll aga jooksis ta Pärnu poisina suvel kogu aeg rannas.

“Meie nahk on siinse kliimaga enam-vähem kohanenud, kui just ei lama liival tundide ja päevade viisi,” tõdeb arst. “Hoopis teine teema on aga soojamaareisidega. Sealse päikesega me kohastunud pole.” See võib olla ka üks põhjustest, miks melanoomi haigestumise sagedus on hakanud kasvama – inimestel on palju rohkem võimalusi kuumadesse paikadesse reisida.

Melanoom võib tekkida igas kehapiirkonnas, ka limaskestadel, silmades ja siseorganites, ent meestel avastatakse seda kõige sagedamini seljalt, pea- ja kaelapiirkonnast, naistel aga jalgadelt.

Reegli järgi test

Roman: “Kui suur haigestunute protsent on?” Arst: “Eestis on aastas ca 130 melanoomi esmasjuhtu. Kui aga melanoom avastada varajases staadiumis, on prognoos tegelikult väga hea. Seepärast tulebki end hoolikalt jälgida.” Doktor Otsmaa selgitab, et arstid hindavad sünnimärki viie kriteeriumi ehk ABCDE-reegli järgi.

  • A ehk sümmeetria
    healoomulised sünnimärgid on tavaliselt sümmeetrilised
  • B ehk servad
    need peaksid olema selgelt piiritletud
  • C ehk värv
    sünnimärgid peaksid olema enam-vähem ühte tooni
  • D ehk diameeter
    kahtlased sünnimärgid on suuremad kui hariliku pliiatsi otsas olev kustukumm ehk 0,6 cm
  • E ehk muutused
    ohumärk on see, kui sünnimärk kasvab, kõrgeneb või muudab kuju lühikese ajaga

Arst soovitab sellest reeglist lähtuvalt korra kuus oma sünnimärke hinnata ja kahtlusel arstile näidata. “Eriti oluline on nn inetu pardipoja sümptom. Tavaliselt on inimesel üht tüüpi sünnimärgid, näiteks sama värvi või ühekõrgused, kui aga üks teistest tunduvalt erineb, väärib see suuremat tähelepanu.”

Kui sünnimärk saab viga

Kõige suurema ja tähelepanuväärsema sünnimärgi leiab Roman kaela ja lõua vahelt. Dr Otsmaa pildistab selle digitaalse dermatoskoobiga üles ning saadab pildi Dr Niine nahakliinikusse analüüsimiseks. Roman: “Aga mis siis juhtub, kui ma habet ajades teraga üle selle tõmban?”

Soovitame pigem lasta eemaldada ka healoomulise sünnimärgi, mis saab alatasa vigastada.

Arst: “Mõni aasta tagasi oldi üsna veendunud, et kui sünnimärki pidevalt vigastada, suureneb risk, et see võib muutuda pahaloomuliseks. Viimastel aastatel on aga sellest teooriast taganetud.” Siiski soovitab arst ka healoomulise sünnimärgi, mis saab alatasa vigastada, pigem eemaldada lasta.

Roman: “Ma olen paar korda sellele sisse lõiganud!” Arst: “Kas see on seetõttu ka kuidagi muutunud?” Roman (kõhklevalt): “Võib-olla on veidi suuremaks läinud. Ja mul on selline loll komme, et kui siit kasvavad läbi pikemad karvad, siis tõmban need ära.” Arst: “Ega see nokkimine hea ei ole küll. Kuid öeldakse, et kui sünnimärgist karvad läbi kasvavad, on see pigem hea märk.”

Jälgida või eemaldada?

Kes otsib, see leiab, või siis leiab veel! Roman peilib ka oma paremalt käelt välja veidi suurema laigukese ning näitab sellegi arstile ette.

Doktor (vaatab küsivalt): “Kas see moodustis on alles tekkinud?” Paistab nii! “Kuni kolm kuud tagasi? Kuni aasta? Kaks kuni neli aastat? Viis aastat? Kümme aastat?” Maratoonar: “Kaks kuni neli aastat.” Arst: “Kas see on ka kasvanud? Suurenenud?” Roman: “Minu arust küll, jah!” Arst pildistab sellegi märgi üles. “Nüüd saadame selle ka ära ja siis ootame vastust.” Roman (ettevaatlikult): “Et kas on pahaloomuline või?”

Doktor selgitab, et tavaliselt annab uuring kolme sorti vastuseid. Esiteks, et tegu on täiesti tavalise sünnimärgiga, millega pole tarvis midagi ette võtta. Teiseks, et värskelt tekkinud märke peaks jälgima ja laskma nahaarstil aasta pärast uuesti hinnata. Kolmandad on atüpismikahtlusega ehk normist kõrvale kalduvad sünnimärgid, mis tuleks igaks juhuks eemaldada ning saata edasi uuringuteks.

Roman (käe peal olevale laigukesele osutades): “Aga kas sellest võib siis ka midagi areneda?” Arst: “Ma arvan, et mitte, see näeb välja täiesti healoomuline moodustis, aga ootame vastuse ära.”

Kaitsvad faktorid

Dr Otsmaa: “Kas te päikesekaitsekreemi ikka kasutate?” Roman: “Jah, aga mitte väga korralikult. Kapis on küll, aga ma vahel ikka unustan ära. Nüüd tuli jälle meelde! Suvel võiks see kreem olla nähtaval kohal. Ukse juures, et jooksma minnes hea võtta.”

Alla 30 faktori ei maksa üldse naljatama hakata.

Arst: “Ja alla 30 faktori ei maksa üldse naljatama hakata.” Roman: “Mul ongi 30. Aga mis need 10 või 20 siis on? Ma tean, et osa aitab isegi päevitada…” Arst: “Jah, osal on isepruunistajad sees ja on ka ainult õlisid, mis soodustavad päevitumist. Siiski peab vaatama, et kreemist oleks kasu ja et see oleks tervislik.”

Lisaks tuleb jälgida, et kreemil oleks nii UVA- kui ka UVB-vastane kaitse, sest mõlemad kiired võivad nahavähi teket soodustada. Roman: “Kui ma kreemi panen, hakkab päikese käes joostes keha kiiremini higistama.” Arst: “Suure higistamisega kulub kreem ka kiiremini maha ning seda tuleks sagedamini uuendada.” SPF 30ga kreemi peaks kindlasti lisama iga kahe tunni tagant. Just nii pikalt Roman tavaliselt treenibki.

Kuhu tekivad sünnimärgid?

Roman: “Aga kas sünnimärke võib tulevikus ka juurde tulla?” Arst: “Jaa, neid lisandub kogu elu, kuid enamik ilmub 40. eluaastaks. Eriti naistel võib neid hormonaalselt muutlikel perioodidel juurde tulla. Kuid osa sünnimärke võib ka ära kaduda.”

Roman: “Kas neid võib tekkida ka sellesse kohta, kuhu päike peale ei paista? Ma jooksen enamasti särgiga ja päikest saavad kõige rohkem õlad ja käed.” Arst: “Võib küll. Juba kuuekuustel lastel, kes pole veel üldse päikesevalgust saanud, tekib sünnimärke.”

Roman: “Aga kas need on ka sünnimärgid?” (Osutab väikestele heledatele täpikestele käsivartel.) Arst (võtab dermatoskoobi välja): “Jah, aga nende kasuks räägib see, et need on pisikesed ja heledad.” Roman: “Viis-seitse aastat tagasi mul neid ei olnud. Need on siis ikka päikesega tekkinud. Peaks ikka jooksma minnes kreemi faktoriga 50 peale panema.”

Head uudised

Doktor Otsmaa: “Oi, aga mul on head uudised. Vastused on saabunud! Kõigepealt kaela oma. Pahaloomulisusele viitavaid muutusi ei esine, ei vaja edasist tegevust. Nii et sellega on kõik korras.”

Käe pealt leitud sünnimärgiga on täpselt sama lugu. Doktor: “Tulemus oli suhteliselt ootuspärane.” Roman: “Väga hea! Kohe kergustunne on!” Tema suunurgad venivad laiale naerule. “Nüüd võime teid rahulikult Riosse saata!” võtab arst loo kokku.

Kuidas jooksja end päikese eest kaitseb?

Roman Fosti: “Treeningu ajal kannan nokatsit ja päikeseprille. Ma treenin täiesti teadlikult sel ajal, kui päike pole nii intensiivne, püüan trenni hommikul ära teha, et ei jääks tugeva päikese kätte. Näiteks kui olid väga palavad ilmad, läksin juba hommikul kell pool seitse pikka ringi jooksma. Eelmise aasta juulis olin ma Kõrgõzstanis järve ääres, kus oli päris palav ilm. Seal tegin trenni hommikul kella 7–9. Teise trenni teen õhtul, kui päike juba vaikselt loojub.”

Melanoomi riskitegurid

  • Sünnimärkide arvukus
  • Hele nahk
  • Perekondlik soodumus
  • Immuunsuse ehk organismi kaitsevõime nõrgenemine
  • Liigne ultraviolettkiirgus (sh solaarium) ja päikesepõletused
  • Vanus – melanoomi esineb kõige rohkem vanusegrupis 15–34 a

Mis on dermtest?

Dermtest aitab digitaalse dermatoskoobi abil saada kiiresti dermatoloogi hinnangu muret valmistavale sünnimärgile. Testi käigus ei uurita tervet keha, vaid pildistatakse 1–3 sünnimärki, mis on suurenenud, muutnud kuju või värvi, tekkinud hiljuti, sügelevad või veritsevad.

Sünnimärkide pildid saadetakse eriarsti konsultatsiooniks Dr Niine nahakliinikusse. Vastuse saab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul, aga enamasti järgmisel päeval.

Artikkel ilmus algselt ajakirja Tervis Pluss 2016. aasta augustinumbris.

Broneerin aja sünnimärgiuuringule