Biohäkkimine on eestlaste sõnavaras üsna uus sõna, Ameerikas aga on biohäkkimise teema olnud populaarne viimased kümme aastat. Millega on täpselt tegemist ja kuidas aitab see tervemana elada, selgitab Confido ennetusmeditsiini arst dr Sergey Saadi.
Kuulsaim biohäkker maailmas on praegu Bryan Johnson – ärimees, kes otsustas oma 40. eluaastates hakata elama teistmoodi, sest oli väsinud kroonilisest depressioonist, unehäiretest ja muudest terviseprobleemidest. Ta alustas oma elustiili parandamisest, millele seejärel lisandusid hulgalised toidulisandid ning korduvad analüüsid ja uuringud, millega ta tegeleb igapäevaselt, et jälgida dünaamikas oma keha seisundit.
Kas me kõik peaksime olema nagu Bryan Johnson? Mõnes mõttes jah ja mõnes mõttes ei. Sisuliselt oleme kõik natuke biohäkkerid – kasutame erinevaid ravimeid ja toidulisandeid, tegeleme spordiga, viibime õues, tegeleme joogaga, kasutame oma tervisenäitajate jälgimiseks seadmeid (nutikell, vererõhumõõtja, verehapniku analüsaator jne) – seda kõike selleks, et elada kauem tervena. Tegemist on enamasti looduslike ja meie keha jaoks loomulike sekkumistega (v.a ravimid ja tehnilised lahendused), mis aitavad püsida kehal tervena.
Neid, kõige loomulikumaid meetmeid peetakse ühtlasi kõige efektiivsemateks erinevate haiguste ennetamisel ja eluea pikendamisel. Nii töötab see loomariigis, kus ei kasutata ravimeid ega mingeid jälgimissüsteeme.
- Tervislik ja toitev hooajaline süsivesikutevaene toitumine ilma aastaringse fruktoosi liigtarbimiseta (ennetab ülekaalu, põletikuvastane, vähivastane).
- Loomulikud nälgimise/paastumise perioodid, kui toitu on vähe või tekib iseparanev haigus (põletikuvastane, vähivastane, ennetab neurodegeneratiivseid haigusi).
- Päevavalguse positiivne mõju ööpäevastele rütmidele, mitokondrite tööle (tagab täisväärtusliku une, toodab juurde D-vitamiini, ennetab ülekaalu).
- Värskes õhus viibimine (nii roheline värv kui ka ioniseeritud vähesaastunud õhk ning loomulik maandumine ehk kontakt maapinnaga, veega jms aktiveerib parasümpaatilist närvisüsteemi, lõõgastab ja ennetab enneaegset vananemist).
- Puhta mineraaliderikka vee joomine (normaalne elektrolüütide bilanss).
- Madalate temperatuuride mõju (nt ujumine – külmašoki valkude tootmine, immuunvastuste parandamine).
- Kõrgete temperatuuride mõju, sh tugev higistamine (analoog on saun – kuumašoki valkude tootmine, immuunvastuse parandamine, veresoonte laiendamine).
- Regulaarne erinevat tüüpi füüsiline aktiivsus ehk jõu-, aeroobsed ja venitusharjutused (müokiinide tootmine, higistamine toksiinide väljutamisega, üldine põletikuvastane mõju).
- Puhkuse ja lõõgastuse perioodid, mõnulemine looduses (parasümpaatilise närvisüsteemi aktiveerimine, põletikuvastane ja vananemisvastane efekt).
Kui me kõik oskaksime neid täielikult looduslikke meetmeid kasutada, siis elaksime kindlasti kauem tervetena!
Katsetada võib ka tänapäevaseid meetodeid, mis paljuski imiteerivad ülalmainitut või üritavad aktiivsemalt sekkuda meie füsioloogiasse.
- Infrapunavalguse seadmed – parandab mitokondrite aktiivsust, vähendab veresoontes põletikku, soodustab une paranemist jm.
- Uitnärvi stimuleerimise seadmed (nt Pulsetto, Nurosym, Gamma Core jm) – lõõgastavad, parandavad seedesüsteemi, südame-veresoonkonna süsteemi ja närvisüsteemi tööd.
- Krüoteraapia seadmed – külmakambrid, mida kasutatakse autoimmuunhaiguste ja traumade ravis, immuunvastuse parandamiseks.
- Hapnikuravi ehk hüperbaariline oksügenatsioon ehk baroteraapia spetsiaalsetes kambrites – atmosfäärirõhust kõrgema rõhuga puhast hapnikku kasutades suureneb lahustuva hapniku tase veres, millel on põletikuvastane toime, sh kiireneb kahjustatud ja muteerunud rakkude hävitamine.
- Erilised hingamisharjutused (nt pranayama’d, Buteiko vm metoodikate järgi) – parandavad sümpaatilise/parasümpaatilise närvisüsteemi tasakaalu, lõõgastavad, vähendavad põletikku.
Eraldi saab välja tuua ka jälgimismeetmeid/-seadmeid, mida võib kasutada oma füsioloogiliste näitajate jälgimiseks ja terviseriskide ning eelsoodumuste tuvastamiseks.
- Pulsisageduse mõõtmine ööpäeva lõikes (kõige lihtsam on variant pulsikell).
- HRV (heart rate variability) mõõtmine. See aitab aru saada, kui palju jõuab süda ööpäeva jooksul lõõgastuda ja kas taastumine igapäevase stressi või kehalise aktiivsuse järel on efektiivne või mitte. Samuti aitab see aru saada, kas uni on piisavalt kosutav. HRV-d võib mõõta mõne kallima Garmini või muu taolise pulsikellaga, aga ka näiteks Oura Ringi sõrmusega või selleks spetsiaalselt mõeldud Firstbeat Bodyguard 3 monitori abil, mis paigaldatakse rindkerele.
- Ööpäev läbi glükoositaset mõõtev monitor kümneks päevaks või kauemaks (CGM monitor).
- Ketoonide mõõtmise monitor – see on enamasti mõeldud neile, kes järgivad süsivesikuvaest toitumist, soovivad langetada kehakaalu, aga ka näiteks sportlastele, kuna see aitab püsida ketoosis või vastupidi, ennetada ketoosi tekkimist.
Biohäkkerid kasutavad ka muid meditsiiniseadmeid ja sekkumisi, nagu erinevad toidulisandid (NMN ja NAD+, resveratrool, spermidiin, fisetiin, TMG, tauriin, taimsed ekstraktid) ja ravimid, sh intravenoosses vormis peamise eesmärgiga aeglustada vananemisprotsesse. Üks kõige kuulsamaid ravimeid, mida praegu julgemad arstid, teadlased ja biohäkkerid kasutavad, on rapamütsiin, mida võetakse üks kord nädalas. Algselt siirdemeditsiinis kasutamiseks mõeldud ravim kogub praegu aina rohkem populaarsust, kuna pärsib tugevalt mTOR-i valgukompleksi aktiivsust – mTOR-i liigset aktiivsust peetakse üheks oluliseks enneaegse vananemise ja erinevate krooniliste haiguste arenemise põhjuseks.
Olge füüsiliselt aktiivsed ja kasutage eeskätt vahendeid, mida pakub teile loodus, et säilitada oma nooruslikkust ja hoida ning parandada oma tervist! Ennetusmeditsiini arst aitab teil tuvastada oma terviseriske ja rakendada maksimaalselt efektiivseid meetmeid haiguste ennetamiseks ja tervise parandamiseks.