Vaimne tervis

Vaimne tervis on heaoluseisund, milles inimene realiseerib oma võimeid, tuleb toime igapäevaelu pingetega ning töötab tulemuslikult. Tervel inimesel on oskus kohaneda erinevate muudatustega ja leida parim lahendus situatsioonidele, kuhu ta on sattunud.

Kuivõrd tänapäeval on elu väga kiireks muutunud, on paljudel inimestel selles raske toime tulla. Kõige õigem on murede ja probleemidega mitte üksi jääda, vaid otsida vajadusel abi perearstilt, psühholoogilt, terapeudilt või coachilt. Hea vaimse tervise võti on aktiivne tegelemine ettetulevate kriiside, stressi ja raskustega.

„Kõik inimesed satuvad elus keerulistesse situatsioonidesse. Ka need, keda ühiskondliku mõõdupuu järgi edukateks peetakse. Järjest rohkem on inimesi, kes peavad koostööd psühholoogiga normaalseks,“ ütleb kliiniline-psühholoog Margus Laurik.
1

Konsultatsioonid

Kõigil inimestel tuleb elus ette probleeme, pingeid ja keerulisi olukordi.

Confidos aitavad suhete sasipuntraid, ärevust, meeleolu-, sõltuvushäireid ja teisi vaimse tervise probleeme lahendada kliiniline psühholoog, tervise psühholoog ja psühholoog-terapeudid.

Konsultatsioonidest lähemalt »
2

Teraapiad

Meeleseisundeid ei pea ravima üksnes väliste medikamentidega – oluline on tuvastada varjatud põhjused ja leida ressursid olukorra lahendamiseks. Raskemate seisundite korral on otstarbekas ravi kombineerida ehk kasutada lisaks ravimitele ka nõustamist või psühholoogilist teraapiat.

Teraapiatest lähemalt »
3

Coaching

Keerulistel aegadel on hea, kui keegi aitab luua selgust ebaselgetes või segastes olukordades, leida üles oma tegelikud eesmärgid ning võimalused ning mõista teiste inimeste käitumise põhjuseid.
Coach on abiks ka vajalike oskuste treenimisel ning käitumismustrite muutmisel.

Coachingust lähemalt »

Psühholoog: enesega rääkimine pole imelik, vaid kasulik

Enesega rääkimist seostatakse alusetult psüühikahäiretega. See parandab mälu ja tähelepanuvõimet ning muudab enesekindlamaks.

Enesega rääkimist peetakse tihti imelikuks – seda kiputakse seostama psüühikahäiretega. Siiski, enesega rääkimist õpetatakse ja rakendatakse seda igapäevaelu ning tööalase karjääri juures. See ei vii psüühikahäireteni. Arvukad uurimused on näidanud suisa vastupidist - enesega rääkimise kasulikkust on täheldatud muuhulgas mälu funktsioonide, tähelepanu protsesside ja enesekindlusega seotult.

Näiteks on eksperimentaalsed katsed objektide otsimisega näidanud, et need, kes nimetasid häälega otsitavat objekti, leiavad selle kiiremini. Uuritud on ka emotsioonide verbaalse väljendamise mõju. Näib, et oma tunnete sõnastamine leevendab tunde intensiivsust.

Loen lähemalt »

Margus Laurik

Kliiniline psühholoog Psühholoogist lähemalt »